HÄBIPLEKK SIKASSAARES ⟩ Täiesti ebaseksika Voolu sotsiaalmaja häda ja viletsus ehk Kuidas motiveerida alkohoolikut kaine olema?

Trööstitut olukorda Sikassaares Voolu tn 7 sotsiaalmajas aitaks politsei hinnangul parandada kohapealne turvatöötaja ja elanikele tegevuse leidmine. Kõik taandub aga lõpuks rahale.

Voolu tänava sotsiaalmajast tulevad rusikareeglina vaid halvad ja väga halvad uudised. Osa neist jõuab mõnikord leheveergudele ja sisuks on ikka kas peksmine, kaklemine, pussitamine või mõni muu vägivallategu.

Just praegu on tapmissüüdistusega Kuressaares kohtu all Voolu tänava elanik Raivo (55), kes viimaste jõulude ajal oma kadunud viinapudelit otsides naabrit rinda pussitas. Ohvri õnneks tabas nuga rinnakuluud ja tera ei jõudnud südameni.

Voolu tänava teravatele probleemidele, mis võtavad nii politseilt kui ka kiirabilt iga aastaga järjest rohkem ressurssi, juhtis Saarte Hääle tähelepanu ringkonnaprokurör Rainer Amur. Ta ütleb, et Raivo on muidugi “hea” näide (kes kohtu all juba teise Voolu tn pussitamise eest – toim), kuid vaadata tuleb suuremat pilti.

Inimelu väärtus versus turvalisus?

Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Minna Raun ja politseileitnant Priit Sepp puutuvad Voolu tänava juhtumitega kokku pea iga päev.

Minna Raun Foto: Karl-Jakob Toplaan

“Küsimus on Voolu 7 puhul ka selles, et kui räägime inimelust, siis kui palju see väärt on, versus see, kui palju turvatöötaja tööjõukulu lõpuks maksma läheks,” ütleb Priit Sepp.

Minna Raun nendib, et politsei esimene ettepanek on kindlasti Voolu tänavale turvatöötaja palgata. “See on kõige ideaalsem lahendus, mis aitaks tõsta nii elanike kui ka personali turvalisust,” lausub ta.

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno aga nendib, et turvamehel on suhteliselt piiratud õigused ja lõpuks tuleb ikka politseile teade teha, kui on vajalik füüsiline sekkumine.

Piret Tenno. Foto: Saaremaa vallavalitsus

“Usun, et asutus on teinud kõikvõimaliku, et nii elanike kui ka töötajate turvalisust tagada,” räägib Tenno. “Selge on see, et mingit imerelva meie käsutuses ei ole, aga teeme kõik endast oleneva, et inimeste parem turvalisus saaks tagatud.”

Arutatud on ka võimalust hajutada Voolu tänava elanikke Saaremaa valla teistele sotsiaalpindadele. Ehk tekiks tõesti konflikte vähem, kuid kus on need ruumid, kuhu osa elanikke suunata?

Ja isegi kui nad elaksidki kuskil maal, siis küllap leiaksid ikka võimaluse linna sõita, klapitaksid siin sõpradega pudeli ja õhtuks koju ei jõuaks. Sellest tekiks jälle politseile väljakutseid, sest tänavale ei saa inimest ju jätta ja eriti külmemal ajal tuleb inimene koju sõidutada.

“Mõnikord vaadatakse ka meie otsa, et miks politsei teeb otsekui sotsiaaltransporti? Kuid talvel ju muud varianti ei olegi. Kui inimese elu on ohus, ta on lumehanges, siis peame me ta ilmselgelt sealt ära viima, muidu on ta varsti surnud,” räägib Raun.

Variandiks on ka kainestuskamber, kuid see on viimane lahendus.

Teistes Saaremaa sotsiaalmajades elavad enamjaolt inimesed, kellel alkoholiga probleeme pole ja kes püüavad ise oma eluga toime tulla.

Priit Sepp ütleb, et Voolu tänaval tekivad konfliktid enamasti ühise viinavõtmise käigus ning üks võimalus neid vältida oleks ruumiprogrammi ümbervaatamine.

Kui elanikel puuduks võimalus vabalt üksteise tubadesse jooma minna, jääks ka konflikte vähemaks. Paraku eeldab see jällegi läbimõeldud tegevusi ja ka investeeringuid.

Inimesed, kellel 112 on kiirvalimises

Minna Raun räägib, et politsei turvafirma teenust osutada ei saa, kuid saab aidata muul moel. Jaanuaris korraldati sotsiaalmaja personalile põhjalik koolitus, kuidas erinevates ohuolukordades käituda. Majas on olemas ka videovalve, aeg-ajalt sõidab sealt läbi turvafirma patrullauto ning maja personal sai lõpuks ka kaasaskantava häirenupu, mida politsei oli ammu soovitanud.

PUSSITAJA KOHTU EES: Mais algas kohus Raivo Aidametsa üle, kelle kriminaalkuriteo uurimisega tegeles Priit Sepp (istub kohtusaalis paremal). Kohtupidamine jätkub ärgmisel nädalal. Foto: FOTO VIDEOST / ELU 24 / POSTIMEES

Paraku ei ole sotsiaalmaja palgad konkurentsivõimelised ega meelita tööle nooremapoolseid tugevaid mehi, kes vajadusel ka joomase inimesega hakkama saaksid.

“See on vaimset pingutust nõudev ja ääretult tänuväärne töö, mida need inimesed teevad,” tõdeb Minna Raun. “Ja tohutult stressirohke, arvestades neid väljakutseid, kui palju sealsed töötajad on pidanud oma elus helistama 112-le.”

Üks viimaseid ohtlikke vahejuhtumeid oli alles mais, kui purjus sotsiaalmaja elanik lõhkus personaliruumi ukse. See asendati metalluksega, laamendaja Aivo (46) pandi 15 päevaks arestimajja oma pahateo üle järele mõtlema.

Priit Sepp arutleb seejuures, milliseid nii-öelda distsiplinaarkaristuse meetmeid oleks Voolu tänaval võimalik üldse kasutada, sest on see ju niigi nimekirja viimane maja enne vanglat.

“Kui oled purjus peaga teisi kõvasti häirinud ja tülitanud, mis siis teha – viskad inimese välja? Kuhu ta läheb?”

Raun täiendab, et kui näiteks rikkumiste korral leping üles öeldakse, siis läheb see rikkuja edasi varjupaika. See asub aga samas hoones, ainus vahe on see, et seal saab olla ainult öösiti.

Hommikul saadakse maja ees asuva varjualuse, “Klubi” juures kokku, peetakse päevaplaane ja klapitakse raha. Mis neil muud teha olekski?

Politsei pakkus näiteks hiljuti välja, et teha sotsiaalmaja juurde väike aiamaa. Ehk oleks see mõnelegi elanikule põhjuseks hommikul vaatama minna, kuidas kurk kasvab. Alkoholism on haigus ja see vajab tegelemist, programmi ja ravi, mis toetaks inimest tema paranemise teel.

Raun tunnistab samas, et mõistab hästi sotsiaaltöötajaid, kes ütlevad, et elanike motivatsioon millegi mõistlikuga tegeleda on äärmiselt madal.

Politseinikud räägivad, et mürgeldajad on kõik haiged inimesed oma tugevate sõltuvusprobleemidega, millest lihtsasti lahti ei saa. Kuidas muuta ennast keskkonnas, kus kõik kogu aeg joovad?

Priit Sepp räägib 112 väljakutsete statistikast ja toob välja, et varem oli neid Voolule rohkem nädalavahetusel ja õhtuti, kuid sel aastal pole enam vahet. Voolu 7 on politsei jaoks Saaremaa kõige kuumem aadress, järgmisena tuleb Kuressaare bussijaam.

Eelmisel aastal läks Voolu 7-ga seotud juhtumeid politseis kirja 81, sel aastal on neid 22. mai seisuga juba 32. Joobes inimeste kohta oli eelmisel aastal teateid kokku 38 (2022. a – 15), vägivallajuhtumeid 19 (2022. a – 9). Muidugi käib suurem pidu kuu alguses pensionide ja toetuste maksmise päevade ajal ning siis on nii meedikud kui ka politseinikud tihedad külalised, kas siis ühekaupa või tavaliselt ikkagi koos.

Elu nagu igal pool mujalgi Kuressaares

Ametnikud nimetavad 5. kuupäeva alkoholitoetuste päevaks, mil ka Kuressaare taksojuhid teavad, et neid vajatakse tavalisest rohkem aadressile Voolu 7. Sinna tellitakse nii viina kui ka õlleballoone kohale, kuid ka elanikud ise vajavad siis rohkem sõidutamist.

Abivallavanem Riina Allik ütleb Saarte Häälele, et pärast viimast pussitamisjuhtumit detsembris on Kuressaare Hoolekanne panustanud Voolu tänava maja turvalisuse, ka oma töötajate turvalisuse suurendamisse.

Riina Allik Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Alliku sõnul on paraku osa Voolu maja elanikest nn kõrgendatud riskiga ehk alkoholi tarbides kipuvad neil pidurid kaduma.

“Inimeste omavahelisi suhteprobleeme vallavalitsus paraku ära hoida ei saa, elanike omavahelisi tülisid ei ole võimalik ette näha ning olgem ausad, neid ei ole võimalik ka ära hoida,” sõnab abivallavanem. “Voolu majas käib samasugune elu nagu mujal ja paraku toimub vägivallakuritegusid ka mujal Kuressaares.“