:format(webp)/nginx/o/2022/11/25/14983833t1h4f33.jpg)
Ilmselt pole kellelegi saladus, et hooldekodukohti napib, ootejärjekorrad on pikad ja teenus ise väga kallis. Seega tundus sotsiaaldemokraatide valimislubadus “Hooldekodukoht pensioni eest!” väga ilus ja seda arusaadaval põhjusel. Tuli ju seni üldhooldusteenuse eest maksta kliendil endal ja tema lähedastel.
Veel mõni aeg tagasi paistis, et SDE lubadus saabki 1. juulil käivitunud hooldereformiga tõeks. Kirjutas ju sotsiaalministeerium mullu septembris oma kodulehel: “Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust.”
Sõnades tundub kõik suurepärane. Ka siis, kui reformi kohta lähemalt lugeda:
“Igal omavalitsusel on õigus kehtestada hoolduskuludele piirmäär, mis peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus.” Ja veel: “Piirmäär ei saa olla nii madal, et üheski hooldekodus pole selliste hoolduskuludega teenust võimalik saada.”
Paraku on tõsiasi see, et vähemalt Saaremaa vallas ei saa eakas inimene keskmise pensioni eest kohta mitte üheski hooldekodus. Nimelt pole Saaremaa vallavalitsuse seatud 400-eurone piirmäär piisav, et siinsete hooldekodude teenuse hinna hoolduskomponenti katta.
Isegi Kihelkonna hooldekodus, kus hoolduskomponent kõige madalam, 500 eurot, tuleb eakal endal või temal lähedastel 100 eurot juurde maksta. Jah, see raha on kordades väiksem sellest summast, mis enne reformi maksta tuli, aga asi on põhimõttes.
Loomulikult on arusaadav, et riigi antud raha pole teab mis palju ja omavalitsused püüavad sellega majandada võimalikult säästlikult. Pole ju selge, mida järgmine aasta ja lähitulevik toovad. Kui üldhooldusteenuse hinnad aga aina tõusevad, võime ühel hetkel olla taas olukorras, kus eaka inimese lähedased lihtsalt ei suuda teenuse eest maksta. Kas siis jääme ootama uut reformi?
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)