/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/04/15435219t1h331a.jpg)
Mõni kuu tagasi kirjutas Saarte Hääl, et Kuressaares Kaare tänavas asuva endise kasarmuhoone rekonstrueerimisplaanidele pani transpordiamet piduri peale, kuna hoone asub lennuvälja kaitsevööndis, kuhu lennuõnnetuste suure ohu tõttu uusi ärihooneid ehitada ei tohi.
Säärane vastus tundus arusaamatu bürokraatia jäikusena, mistõttu Saarte Hääl päris aru majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM), mille alluvusse transpordiamet kuulub.
Eesmärk oli saada selgust, mismoodi on juba olemasoleva hoone ümberehitamine majutusasutuseks ohtlik, võttes arvesse, et samas piirkonnas on korterelamurajoon, eramajad ning lähedal asub suur koolimaja.
Lisaks ehitatakse lennujaama vahetusse lähedusse uut elamurajooni ja peagi on kerkimas jalgpallihall.
Päringule vastas ministeerium, et transpordiamet ja MKMi lennundusosakonna juhid arutavad vastavat seadust peagi toimuval kohtumisel.
Lennuvälja läheduses elada on tervisele kahjulik
MKMi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi vastas pärast arutelu, et transpordiametil on vaja analüüsida sätte ja praktika muutmise vajadust ning sõltuvalt tulemusest on võimalus esitada ka seaduse muutmise ettepanek.
"Eeskätt on vajadus analüüsida, millised ohud ja reaalsed tagajärjed kaitsevööndisse ka ärihoonete või teiste ühiskasutusega hoonete ehitamine kaasa võib tuua, sh arvestades tervisekaitsenõuete olemasolu (müranormid, emissioonid jm) tuleb kaaluda ka alternatiive," ütles Linnamägi, jättes mainimata varasemat keelamise põhjust – lennuõnnetuste ohtu.
Ajakava sõltub Linnamäe sõnul transpordiameti analüüsi valmimisest, millele konkreetset kuupäeva ei määratud.
Sisuliselt lähtub transpordiamet Linnamäe sõnul lennuvälja kaitsevööndis tegevuste lubamisel või keelamisel tänases praktikas lennundusseaduses sätestatust, et lennuvälja kaitsevööndis on keelatud uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine. Jutt käib näiteks koolidest, lasteaedadest, haiglatest ja ärihoonetest.
Eesmärk on tagada kõikide ühiskonnaliikmete kaitsmine, keda võib piirkonnas viibimine pikaaegselt negatiivselt mõjutada.
Transpordiamet möönab, et üksikelamud samalaadses situatsioonis on lubatud, ent nende projekteerimisel annab transpordiamet vastava sisendi, kaitsmaks tulevasi kasutajaid lennuväljalt lähtuvate mõjude eest. Ehk siis kuidas müra ja muid mõjusid leevendada.
Kasarmuhoone hoopis korterelamuks
Põhjendades seda transpordiameti vastuseisuga, jõudis Saaremaa vald vahepeal ehitusloa taotluse Kaare tn 3 rekonstrueerimiseks juba tagasi lükata. Siiski on omanik Kim-Patrick Nõukas võtnud eesmärgiks hoone korda teha.
"Helistasin pärast loa mittesaamist ka ise transpordiametisse, et läbi rääkida võimalused hoone kordategemiseks, mispeale öeldi, et kui projekt oleks kasarmuhoone korterelamuks ehitamine, ei oleks neil põhjust vastu seista," rääkis Nõukas.
Tänaseks on ta esitanud valda uue taotluse algatada detailplaneering, sedakorda korterelamu ehitamiseks.
Projektis ei ole Nõukasel tarvis midagi muuta. "Kogu projekti mõte jääb samaks, hoonesse tuleb hulk erineva suurusega kortereid, ent äriplaanis tuleb muudatused sisse viia, kuna eelnevalt oli tegu äripinnaga, mis oli ühes tükis, aga pärast detailplaneeringu kinnitamist ning projekti elluviimist tekivad eraldi korteriomandid," selgitas ta.
Kavandatud detailplaneeringus on peale viiekorruselise korterelamu ka üks kuni 4 boksiga ja kuni kolmekorruseline ridaelamu.
"Kui transpordiamet oleks projektiga kaasa tulnud, oleks kasarmuhoone renoveerimiseks ehitusluba tänaseks käes," ütles Nõukas, kes loodab, et pärast telefonivestlust transpordiametiga ei tohiks probleeme tulla.
Nüüd jääb üle vaid oodata dokumentide menetlemist vallavalitsuses.
/nginx/o/2023/07/04/15435221t1hccbd.jpg)
Saaremaa valla planeeringuteenistuse juhataja Siim Kuusik selgitas, et detailplaneering on majasisesel läbivaatamisel lähteseisukohtade saamiseks. Pärast detailplaneeringu algatamist hakatakse planeeringut koostama ning hiljem tuleb planeering ka kehtestada, mis on ehitusloa aluseks, seega enne planeeringu kehtestamist ehitusluba väljastada ei saa.
Millal kasarmuhoonet viimaks renoveerima hakata saab, on seega veel vara öelda. "Järgmist sammu on täna raske prognoosida, prooviks esmalt detailplaneeringu ellu viia, seejärel võtab kõikide eelduste kohaselt aega 1–2 aastat, et hoone korda saada," ütles Kim-Patric Nõukas.
Mis puutub rahastusse, siis selles osas kukub Nõukase sõnul hoone ümbernimetamisel majutusasutusest korterelamuks ära kaks head varianti.
"Ega muud täna polegi, kui oodata positiivseid tulemusi ja siis targalt edasi minna, proovisin kiiremini, kuid tundub, et kiirusega ei jõua kuskile," on Nõukas kannatlik.