JUHTKIRI ⟩ Ikka see va prügi

Inetu ebatervislik vaatepilt pakkus magusaid suutäisi varestele ja kajakatele, kes tänu vastutustundetu prügivedaja saamatusele said usinasti kõhtu täita. Foto: Saarte Hääl / Siim Metsmaa

avaliselt räägivad eestlased ilmast, kui muu jutt otsa saab. Viimasel ajal prügist ka, sest tuleb välja, et see on hoomamatult suur ja keeruline valdkond, millega iga inimene ühel või teisel moel kokku puutub. Ja emotsioone tekib oi kui palju.

Varem oli lihtne – kogu prügi läks pange ja konteinerisse või tihti ka majast veidi eemale hunnikusse või auku. Ei olnud hea variant. Nüüd tuleb teise äärmusena kõik jäätmed piinliku hoolega läbi sortida. Hoidku Taara, et näiteks pakendijäätmed musta või valgesse kilekotti paned – prügimehed teevad pildi ja jätavad sinnapaika. Pärast ütlevad, et nemad sisse ei näe ega saa kindlad olla, et ikka pakend on. Mitte kartulikoored, vanad ajalehed või “päris-prügi”.

Mandril tekitas sel nädalal furoori “jälgimis-

ühiskonna uus vorm” ehk kui üks kohalik omavalitsus otsustas oma kodanike segaolmejäätmed üles pildistada, et tuvastada mittesortijaid. Selgus, et peaaegu kõik olid noomimist väärt! Prügi sorteerimise kohustus on Eestis kehtinud 16 aastat, kuid tootjavastutusorganisatsioonid kurdavad, et viimase 10 aastaga pole ses valdkonnas midagi paremaks muutunud. Inimestel olevat liiga lihtne ja odav sorteerimata jäätmed olmeprügisse visata.

“Kui Sa ei hooli, siis peab keegi teine sinu eest hoolima,” kirjutab Eesti Pakendiringluse OÜ juhatuse liige Alder Harkmann tänases lehes kõrvalküljel. Paistab, et jäätmeorganisatsioonid ja riik on alustanud jõudsat lobitööd sorteerimisele nügimiseks, kuid paraku kõmisevad paljud nende sõnumid õõnsa demagoogiana.

Võib-olla peaks lihtsalt leppima sellega, et kui igaüks ei taha sortimise maailmameistriks saada, tulebki see töö ära teha neil ettevõtetel, kes selle eest raha saavad. Just nagu saarlaste segaolmejäätmetega ongi – need viiakse Pärnumaale Paikresse ja sorteeritakse seal läbi. Nii lihtne see ongi.