/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/27/15682217t1hd9c0.jpg)
Saarlastele Kuressaare Veevärgi “pütiauto” juhi ja harrastusnäitlejana tuntud Hannes Tali lausa pakatab energiast. Ometi sai ta vähem kui aasta eest eesnäärmevähi diagnoosi.
HANNES TALI ⟩ "Jumal tänatud, et ma kontrolli läksin – saadi vähile veel üsna õigel ajal jaole!"
Oma sõnul pole Hannes kunagi varem tõsiselt haige olnud.
“Kui krooniline traumatismus ja krooniline mölapidamatus välja arvata,” lisab ta naljatades. “Ma polnud kunagi võtnud isegi ühtki tabletti peale valuvaigisti!”
Just sel põhjusel ei käinud Tali ka arsti juures – mis sinna ikka minna, kui oled terve nagu purikas. Ja peakski mõni tervisemure tekkima, ei tule abi kaugelt otsida, kui oma abikaasa töötab perearstina.
Kuna enesetunne oli Hannesel suurepärane, ei pidanud ta kunagi vajalikuks isegi tervisekontrollis käia, olgugi et tohtrist abikaasa seda tegema utsitas.
“Punnisin alati vastu, aga lõpuks sattusin raudsesse haardesse,” räägib Tali. “Kodurahu huvides lasin eelmise aasta lõpus vereproovid ja seal hulgas PSA-analüüsi ära teha.”
“Kui tunned, on hilja!”
Selgus, et kõik muud näitajad olid normis, PSA tulemus aga mitte. Järgnes visiit Kuressaare haigla kirurg-uroloogi Andres Sarjase juurde ja põhjalikud uuringud. Ning ehmatav diagnoos: eesnäärme pahaloomuline kasvaja.
“Jumal tänatud, et ma kontrolli läksin – saadi vähile veel üsna õigel ajal jaole,» ütleb Hannes praegu. “Kui sulle piltlikult öeldes antakse valida, kas tahad elada seitse aastat või seitseteist, siis mida sa valiksid? Mina valisin selle teise variandi.”
Küllap mõtlevad paljud: kui vähk peaks tekkima, küllap annab see endast siis kuidagi märku – nii, et inimene seda tunneb.
“Algfaasis vähki pole tunda,” teab Hannes oma kogemusest ja arstide räägitust. “Kui tunned, et midagi on viltu, on juba hilja! Siis on küsimus, kas jõuad oma kuus lauda kirstuks kokku lüüa või mitte. Muidugi proovivad arstid ka sellisel juhul ühte ja teist, aga sellest ei pruugi enam kasu olla. Ja lõpp on ju valudega.”
Saanud vähidiagnoosi, mõtles ka Hannes, mis võisid olla põhjused, et see “sõraline” just teda ründas.
“Olen elu jooksul olnud nii suitsu- kui ka napsumees,” räägib Hannes, kes napsu oma sõnul enam suurt ei võta, oma viimase suitsu tegi aga üle viieteistkümne aasta tagasi.
Kuna vähiriski suurendab ka pärilikkus, uuris Tali sedagi, kas tema suguvõsas on vähki olnud. Selgus, et isapoolses harus polnud seda ette tulnud, emapoolses aga küll.
Lõikusele pääsemiseks pidi Hannes järjekorras ootama kaks kuud. Operatsioon tehti tänavu märtsi lõpus.
/nginx/o/2023/10/27/15682220t1h90b7.jpg)
Lõikus Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH-is) läks Tali sõnul kiiresti: “Kui narkoosist ärkasin, imestasin: juba läbi!”
Paar kuud pärast operatsiooni tuli tal kinni pidada erinevatest piirangutest, näiteks ei tohtinud raskeid asju tõsta ega saunas käia.
Kuidas Hannes pool aastat hiljem lõikusest taastunud on?
“Taastun praegugi,” vastab Tali. “Ega ma enam mõni teismeline ole, ikkagi üle seitsmekümne mees!”
Hannes aga ei kurda, vaid võtab päev korraga. Kontrollis käib ta iga kolme kuu tagant.
“Viimased näitajad olid kõik korras – sõida või Marsile,” ütleb Tali. “Olen väga tänulik doktor Andres Sarjasele Kuressaare haiglast ja PERH-i tublile meeskonnale. Au ja kiitus neile!”
Võta oma naist kuulda!
Hannese sõnul on tal palju tuttavaid, kellega vesteldes on selgunud, et nemadki on eesnäärmevähki põdenud, aga terveks saanud – tänu sellele, et haigus avastati õigeaegselt.
“Paraku olen tundnud ka mehi, kelle vähk hauda viis, kuna nad ei leidnud aega arsti juurde minna,” tõdeb Hannes. “Oleksid mehed sama usinad tervisekontrollis ja uuringutel käima kui naised, oleks vähisurmasid nende hulgas palju vähem.”
Laia suhtlusringkonnaga Hannes pole oma vähidiagnoosist mingit saladust teinud, vastupidi – ta on võtnud endale missiooniks veenda mehi tervisekontrolli minema.
“Eesti mees ju niisama heast peast arsti juurde ei lähe,” tõdeb Tali. “Mõni väidab, et tal ei ole aega, teine arvab, et tal pole midagi viga. Aga viga võib olla ka siis, kui sul midagi kaevata ei ole. Seega, mehed, kuulake oma naisi või tütreid, emasid, õdesid, kui need teid arsti juurde kamandavad! Võtke oma tervist tõsiselt!”
Tali sõnul pole PSA-analüüsi peljata mingit põhjust.
“See on väga lihtne, kuna PSA määratakse vereanalüüsist,” lausub Hannes. “Ja kui mingi näitaja ületab normi, siis saab sellele kohe reageerida.”
Praeguseks on Hannes juba tükk aega oma tööde-toimetamiste juures tagasi. Neid mehel jagub – nii oma ametis Kuressaare Veevärgis, kodutalus Kärla-Kirikukülas kui ka Kärla näiteseltsis. Ja muidugi püüab Tali veeta võimalikult palju aega oma lapselastega.
“Aktiivsus ja positiivne ellusuhtumine on see, mis aitab mul end tervena ja oma vanusest nooremana tunda,” ütleb naerusuine Hannes Tali. “Kuniks elu, tuleb olla positiivne!”
Mis on PSA-analüüs?
PSA-analüüs on test avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA-testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.
Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Kuna eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSA-d kui tervest eesnäärme koest, saab PSA-testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.