MÄLESTAME ⟩ Head teed, kallis Linda!
10. november 2023, 22:00
/nginx/o/2023/11/08/15705774t1h7144.jpg)
“Rõõmsameelse inimese väärtust tuntakse alati siis, kui teda enam ei ole,” kirjutab Saaremaa Giidide Ühing oma järelehüüdes kolleeg Linda Liivamägile.
Meie tutvuse algusest peale olen imetlenud Sinu laialdasi teadmisi kodusaarest Saaremaast, meeldivat suhtlemis- ja kuulamisoskust nii turisti kui ka kolleegide puhul, korrektsust, täpsust, muidugi ka huumorimeelt. Giiditöös olid mulle suureks eeskujuks. Meie viimasel kohtumisel kallistasime kõvasti ja sain Sind tänada meie pika ja huvitava koostöö eest. Oli suur rõõm Sind tunda!
Mälestan austusega, Tiiu Kiil
Olen Lindaga koos teinud giiditööd aastaid ja pean teda oma juhendajaks, julgustajaks ja õpetajaks. Tänu temale sain üldse julguse hakata giidima ka soomekeelseid gruppe.
Linda oli meie giidide hulgas autoriteet oma laia teadmistepagasi ja hea esinemisoskusega nings suutis rühma panna end kuulama kohe esimesest lausest. Nauditavad olid naljad, mida ta kasutas tekstide vahepaladena. Linda oli koostööaldis, tal puudus kadedus teiste giidide suhtes. Samas ei häbenenud ta tunnistada ka seda, et mõni teema ei kuulu tema lemmikute hulka. Ometigi oskas ta väga leidlikult tulla välja olukorrast nii, et turist oli rahul.
Linda oli rõõmsameelne, seltskondlik ja tema nakatav naer haaras kaasa.
Austusega Kristi Oll
Elu on lühike, me elame seda ühe korra. Sinuga koos, Linda, saime nautida selle parimat osa giidiks olemise teel. Oli õnn olla koos inimesega, kes oskas ja julges elust rõõmu tunda. Sinu käest saime tarkust, et ei loe see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Rõõmsameelse inimese väärtust tuntakse alati siis, kui teda enam ei ole. Ja naerda sulle meeldis…
Sellest kõigest ilusast on jäänud mälestus…
Tänuga, Arda-Maiga Raiss ja Riina Kuslap
Linda oli giidina omamoodi nähtus. Kui vene aeg otsa sai, sai otsa ka seni kehtinud turismisüsteem. Enam ei tulnud neid gruppe, kellega Linda oli varem toimetanud. Aga korraga tuli väga palju soomlasi. Soome keelt ta ei osanud. Oli seda kunagi ammu tudengipõlves kohustuslikus korras õppinud, aga unustanud.
Nüüd võttis ta kätte ja õppis keele uuesti ära. Ja sai taas armastatud tööd teha ning hiljem ka soome keele õpetajana tegutseda. Kui ta aastakümnete pikkuse koolitöö oli lõpetanud ja mõnel puhul tehtule tagasi vaatas, siis ütles ta ikka, et giiditöö ongi see kõige ilusam töö siin ilmas.
Aado Haandi
Linda Liivamägi oli minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Saaremaa ühisgümnaasiumis. Samuti andis ta meile kui keelteklassile soome keelt – see oli algõpe, millest on edaspidi olnud palju kasu. Kuid mis veel tähtsam: õpetaja Liivamägi juhtimisel algas SÜG-is ka giidikoolitus. Nende tundide ajal tihedalt käsitsi täiskirjutatud koolivihikute väärtus on end aja jooksul korduvalt tõestanud. Samuti käisime õppeekskursioonidel, harjutasime vastastikku huviväärsuste tutvustamist – kõike seda õpetaja Liivamägi metoodilise, range ja sõbraliku käe all.
Hiljem kohtusime aeg-ajalt praamil, kui ta sõitis järjekordset soomlaste gruppi saatma, ikka nii otsusekindel ja esinduslik, kui veel olla saab.
Üks ülestunnistus ka. Kooliajal tegime õpetajaid tutvustavaid seinalehti. Õpetaja Liivamägi imeilus noorepõlvefoto läks stendilt kaotsi, sest klaas oli küll ees, aga ma polnud seda kruvidega korralikult kinni keeranud. Õpetaja Linda salajane austaja ja pildi asukoht jäidki teadmata...
Aitäh, õpetaja Liivamägi!
Kadri Tüür