Koroonapandeemia viis õppetundi

COVID19 Foto: www.freepik.com

"Üks suuremaid muutusi, mis koroonapandeemia tõi, on arusaam, et ka kõige ebatõenäolisemad stsenaariumid võivad tõeks saada," kirjutavad uuringufirma Kantar Emor juhteksperdid, saarlased Merje Klopets ja Kristiina Saks.

See ei olnudki nii ammu aega tagasi, kui Saaremaa oli ülejäänud Eestile lukus, et vältida koroona edasilevikut. Ka meie, kodusaarelt n-ö väljarännanud saarlased, ei saanud mõnda aega sugulasi külastada ja nii ripub Merje lapsepõlvekodus siiani seinal toona emale saadetud kaart, mis algab sõnadega: "Kui ise ei saa kohale tulla, tuleb tervitused saata tuvipostiga. Loodetavasti pole tuvid eriolukorras pille kotti pannud."

Koroonapandeemia oli kahtlemata n-ö must luik: miski, mida ei peetud tõenäoliseks ega osatud ette näha ei Eestis ega ka kogu ülejäänud maailmas. Tsiteerides üht perearsti: "Kui mulle oleks enne seda öeldud, et meie oma eluajal midagi sellist näeme Euroopas, Ameerikas või kogu selles tsiviliseeritud maailmas, ma ei oleks seda eluilmaski uskunud." Terviseameti tellimusel valmis analüüs koroonapandeemia peamistest õppetundidest, kus meditsiinilise vaate andis professor Irja Lutsar ja kriisijuhtimise õppetunnid kaardistas Kantar Emor, tuginedes süvaintervjuudele ekspertidega (arstidest ministriteni). Alljärgnevalt toome uuringu põhjal välja mõned õppetunnid paljudest.