Jää on libe nagu klaas...

Libedad teeolud. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Üle mõne aasta on jälle korralik lumerohke tali, jagunud on nii laia lund kui ka Saaremaa kohta krõbedaid miinuskraade.

Tõsi, vahele ka sulailmasid, mis on lumekihi suisa olematuks muutnud. Siis aga töötavad lumeveskid taas suure hooga ning kogu maa on kaetud paksu valge vaibaga. Koguni nii paksuga, et nõuab üksjagu aega ja vaeva, et teid-tänavaid puhtaks saada.

Polevat halba ilma heata ja head halvata. Tänasest lehest võite lugeda sellest, kuidas viimane sula ja sellele järgnenud külm muutis teed-tänavad nii libedaks, et inimestel on liikudes keeruline püsti jääda. Lausa nii keeruline, et Kuressaare haigla traumapunkti on pöördunud kümned libedal kukkunud ja viga saanud.

Rääkides rõõmsamaist asjust, mis talvega seotud – enne vastlapäeva, 10. veebruaril kerkib Kuressaarde taas lumelinn. Seega tasub pöialt pidada, et järgmine sula ei kestaks kuigi kaua.

Maal saab juba mõnda aega lustida päästjate rajatud liuväljadel, Kuressaares pole sellist võimalust sel talvel aga veel olnud. Õnneks on vallikraavi jää nüüdseks piisavalt paks, et seal juba uisutiire teha võiks. Loodetavasti saab pärast peatset sula, kui uuesti külmetab, liuvälja rajada ka Kudjape korvpalliväljakule. Küllap on nii mõnigi meist igatsenud, et saaks üle pika aja taas uisud jalga tõmmata.