Pärast rasket haigust lahkus igavikuteele endine uurija ja särav näitleja Birgit Ehrenberg.
Hüvasti, Birgit Ehrenberg
Birgit sündis Rakveres. Pärast keskhariduse omandamist jätkas ta õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1969. aastal.
Sügavalt ja kirglikult huvitatud teatrist ja selle olemusest, lõpetas Birgit paralleelselt põhiõpingutega kõrgkoolis Vanemuise teatristuudio 3. lennu.
Ülikoolipäevil abiellus Birgit Saaremaa noormehega. Sellest abielust sündisid pojad Marek ja Indrek.
Saaremaale elama asunud, sai Birgiti esimeseks töökohaks tollase Kingissepa rajooni siseasjade osakond ja ametiks uurija. Hiljem sai miilitsast politsei, kus Birgit jätkas oma teenistust. Toonased töökaaslased iseloomustavad teda kui väga põhjalikku, tarka ja kohusetundlikku töötajat. Oma ütlemistes oli ta alati otsekohene ja kindlate veendumustega.
Peagi liitus Birgit ka Saaremaa Rahvateatriga, jäädes sellega seotuks rohkem kui 30 aastaks. Kaunist Rakvere noorikust sai läbi kandvate ja meeldejäävate rollide üks rahvateatri esinäitlejannasid. Tema viimaseks rolliks jäi Lisette osatäitmine näitetrupi Kolmas Noorus lavastuses "Põrgupõhja uus vanapagan", mida mängiti Kuressaare Teatris.
Laialdaste ja mitmekülgsete kultuurihuvidega inimesena oli ta innustunud luulest, kirjandusest, kunstist, tantsust, muusikast. Luulesõbrana lavastas Birgit sõnalis- muusikalise põimiku "Must luik" ja mitmeid teisi luulekavasid.
Tantsida meeldis Birgitile alati ja kõikjal. Tõnis Kipperi lavastuse "Isadora" tantsijannast nimitegelase rolli meenutas ta sageli suure heldimusega. Tantsijana käis Birgit ka BAM-il lavastusega "Ameraas". Kuni haigestumiseni tegeles Birgit idamaise tantsuga päevakeskuse tantsutrupis. Esinemisteks vajalikud suurepärased kostüümid valmistas ta ise.
Kujutava kunstiga tegelemine muutus aktiivseks, kui Birgit oli Kuressaare külanõukogu esimees. Kogu tema ametisoleku ajal korraldati külanõukogu väikeses saalis nii Saaremaa harrastuskunstnike kui ka Eesti nimekate professionaalide näitusi.
Saaremaa Kunstiklubi looja Helju Pärt on maininud, et klubi loomise mõtte algatamisel olid suureks tõukejõuks just Birgiti korraldatud näitused. Kunstiklubi tööde ja tegemistega jäi Birgit seotuks aastakümneteks.
Vabadel hetkedel Birgitiga koos olles ja kristallpokaale kokku lüües meeldis talle nende helisev kõla. Birgit oli ka ise nagu mitmetahuline kristall, särav ja helisev.
On elu lühike. Üksainus hetk. Üks viiv.
Aer murdub sõudjal. Järgneb äratriiv.
Peost voolab elamiseks antud aeg kui liiv...
(Virve Osila)
Kollased roosid Sulle teele kaasa, Birgit!
Sõbrad ja kaasteelised