Ilmaradari kiirgus on normist tuhandeid kordi madalam
"Võimalikku terviseriski näidanud uuringud on põhinenud oluliselt suurema võimsusega, teistel sagedustel või tööpõhimõtetel töötavatel seadmetel, ehk need järeldused ei ole mitte kuidagi üle kantavad Saaremaale planeeritavale ilmaradarile," kinnitab keskkonnaagentuur.
Anti Kukkela arvamusloos viidatud Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri IARC otsus on tehtud uuringute tulemuste põhjal, mis põhinevad sagedastel mobiiltelefonide kasutajatel. Märgitud on, et otsus põhines piiratud tõenditel epidemioloogilistest uuringutest ning et tööalane ja keskkonnaga kokkupuude ei andnud piisavaid tõendeid vähiriski suurenemise kohta. Samuti on kõik teised uuringud, mis on näidanud võimalikku terviseriski, põhinenud oluliselt suurema võimsusega, teistel sagedustel või tööpõhimõtetel töötavatel seadmetel, ehk need järeldused ei ole mitte kuidagi üle kantavad Saaremaale planeeritavale ilmaradarile.
Ohutust tõendavad mõõtmised
Ilmaradarite ohutuse tõestamiseks on tehtud elektromagnetväljade mõõtmisi ilmaradarite läheduses ka teistes riikides. Väga sobivaks võrdluseks on näiteks Leedus ja Horvaatias tehtud mõõtmised. Neis riikides on kasutusel täpselt samasugused C-riba ilmaradarid nagu keskkonnaagentuuril. Mõõtmisi tehti kolme erineva radari juures kokku 13 erinevas punktis umbes kahe meetri kõrgusel maapinnast kaugustel vahemikus 30 meetrit kuni üks kilomeeter radari asukohast.
Leedus teostas mõõtmisi UAB Akustinių tyrimų centras ja Horvaatias HAKOM (Horvaatia telekommunikatsiooni reguleeriv amet). Mõõdeti töötava radariga ja mõõtmispunktidest oli otsenähtavus radarile. Radaritornide kõrgused maapinnalt Horvaatias on 15 meetrit ja 18 meetrit, Leedus 30 meetrit. Mõõdetud võimsustihedused jäid vahemikku 0,0026 W/m2 (30 meetri kaugusel radarist) kuni 0,00000002 W/m2 (1092 meetrit radarist). Ametlik piirmäär, alates millest elektromagnetkiirgus sagedusvahemikus 2 GHz – 300 GHz (kasutatavad C-riba ilmaradarid töötavad 5,6 GHz sagedusega) peab madalam olema, on 10 W/m2. See piirmäär kehtib enamikes Euroopa riikides, sh Leedus ja Horvaatias, kus need mõõtmised tehti, ja ka Eestis. Seega on radarite lähiümbruses elektromagnetkiirgus normist 4000–500 000 000 korda ohutust piirmäärast madalam.
Kuna Saaremaale plaanitav radar hakkaks paiknema 35 meetri kõrguse torni otsas, saaksid seal võimsustihedused olema veel madalamad. Võrdluseks võib tuua mobiiltelefoni, mille elektromagnetkiirgus selle kasutamise ajal võib pea piirkonnas olla 10 W/m2. Seega ilmaradarist isegi potentsiaalselt saadavad maksimaalsed kiirgushulgad on meie teiste igapäevaste kiirgusallikatega võrreldes vähemalt tuhandeid kuni sadu miljoneid kordi madalamad ja täiesti marginaalsed.
Väga madal saatevõimsus
Eestis kasutusel olevate ilmaradarite saatevõimsused on väga madalad, kui võrrelda neid ka teiste radaritega, mille võimalikele tervisemõjudele on viidatud. Anti Kukkela arvamusloos näitena toodud Pave Paws´i militaarradari saatevõimsus on näiteks 145 kW ehk 500 korda võimsam keskkonnaagentuuri ilmaradaritest. Lätis Skrundas töötanud radari võimsus oli 50 MW ehk üle 160 000 korra võimsam ilmaradaritest. Samuti olid nende sagedused teised, vastavalt 450 MHz ja 200 MHz, mis läbivad paremini erinevaid keskkondi. Ka viidatud tele- ja raadiomastide keskmised võimsused on ilmaradaritest märgatavalt suuremad ning nende saadetav signaal peab olema tugev just maapinna lähedal, kus inimesed viibivad, samas kui ilmaradari antenn on suunatud maapinnast kõrgemale, et kinni püüda sademetelt peegelduv signaal, sest selle eesmärk on uurida just atmosfääris esinevaid protsesse.
Soomes Mikko Ahoneni tehtud mõõtmiste kohta: meile on teada, et läbiviija oli eraisik, kellel ei ole vastavat akrediteeringut. Juhime tähelepanu, et sellise läbiviidud mõõtmise puhul ei ole teada, millised olid kasutatud seadmed või kas need olid kalibreeritud, kas ja milliseid teisi kiirgusallikaid seal juures võis olla ega muid tingimusi mõõtmiste läbiviimise ajal ega ka nende standarditele vastavuse kohta.