VASTUKAJA ⟩ Ilmaradarite võrk kui ohutu investeering tulevikku

, keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna projektijuht
Copy
Sürgavere ilmaradar. Foto illustratiivne.
Sürgavere ilmaradar. Foto illustratiivne. Foto: Erakogu

"Keskkonnaagentuur on kavandanud elektromagnetväljade mõõtmised olemasoleva Harku radari juures, et kinnitada ilmaradari ohutus ümbritsevale keskkonnale ja inimestele," kirjutab keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna projektijuht Tuuli Kull vastukajaks Anti Kukkela arvamusloole "Varkja ilmaradar tooks kaasa pöördumatu tervisekahju" (Saarte Hääl, 27. veebruar).

Saaremaale paigaldatava ilmaradariga laiendab keskkonnaagentuur olemasolevat radarivõrku, mis praegu koosneb kahest ilmaradarist – üks neist asub Tallinn-Harkus, teine Sürgaveres. Radar annab kõige täpsemaid andmeid ca 70–100 km raadiuses, sellest kaugemale jäävatel aladel on sademete kogused tihti alahinnatud, kuna atmosfääri madalamates kihtides toimuvad protsessid jäävad radarile nähtamatuks. Harku ja Sürgavere radar jäävad Saaremaast rohkem kui 180 km kaugusele, seega on saarte ja Läänemaa piirkond praegu madalama hoiatuskvaliteediga alad, sest olemasolevad radarid ei võimalda nii kaugelt täielikke andmeid saada. Kuna enamik torme ja sadusid saabub Eestisse lääne poolt, võimaldaks Saaremaal asuv radar saada varem infot kogu Eestile lähenevate ilmaolude kohta. Saadav info on üleriigilise tähtsusega ning oluline ka naaberriikide jaoks.

Aitab ohtlikku ilma ennustada varem

Lisanduv radar parandab ja kiirendab oluliselt ohtlike ilmanähtuste tuvastamist ja aitab nende saabumist varem ennustada, anda kiirelt hoiatusi ja prognoose, säästes seeläbi inimeste tervist ja vara.

Tulevikus võib veelgi rohkem oodata selliseid rahesadusid, mis näiteks esinesid 2023. aasta suvel Sõrves, lõhkudes hooneid, sõidukeid ja põhjustades kahjusid aiapidajatele. Radarivõrgu arendamisega luuakse eeldused veel täpsemateks sademekaartideks ja tekib võimalus uute üleriigiliste rakenduste loomiseks. Tegemist on investeeringuga kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriskide ennetamiseks. Kliima muutumise tulemusena peame üha paremini valmistuma erinevateks ilmaoludeks.

Radari tööpõhimõte seisneb atmosfääris olevatelt sademetelt tagasi peegeldunud signaali mõõtmises, radari kiir on suunatud seega horisondist kõrgemale. Mõõtmistsüklis kogutud andmetest koostatakse spetsiaalse tarkvara abil keskkonnaagentuuri veebilehel nähtavad radaripildid ja alates 2023 suvest ka lühiajaline prognoos. Saadud radarandmed on alusinfoks üleriigilisele ilmaprognoosile ja hoiatustele. Praegu saab keskkonnaagentuur sellise info üleeuroopalisse radarivõrku kuuluvalt kahelt ilmaradarilt, mis paiknevad Tallinnas Harkus ja Viljandimaal Sürgaveres.

Me ei osanud ette näha, et huvi spetsiifilise valdkonna ja radari vastu on tavakodanike seas nii suur. Selle tekkimisel oleme olnud igati avatud ja selgitanud radari vajalikkust, tööpõhimõtteid ja ohutust mitmel korral kõigile huvilistele ning pakkunud infot ajakirjandusele ja kohalikule omavalitsusele. Meil on väga kahju, kui inimestele tundub, et nendeni ei ole jõudnud piisavalt infot või nad oleks vallalt oodanud suuremat kaasamist otsustusprotsessi.

Elamutest piisavalt kaugel

Keskkonnaagentuuri spetsialistid tutvustasid kohalikule kogukonnale radarite tööpõhimõtet ja uue radariga seonduvaid tegevusi kohtumisel Kihelkonna rahvamajas mullu detsembri keskel. Täiendavate ilmaradarite vajadust Eestis on selgitatud kohtumisel kohalike kogukonna liikmetega ja ka Saaremaa Teatajas ilmunud artiklis ning vastatud jooksvalt kogukonna küsimustele.

Uus planeeritav radar hakkaks paiknema RMK maaüksusel 35-meetrise metall-sõrestiktorni otsas, et tagada radarikiirele paremat nähtavust. Kavandatud asukoht on metsa sees Üru bussipeatuse läheduses, olles nii piisavalt kaugel olemasolevatest elamutest (lähim neist jääb ligi 400 meetri kaugusele), juurdepääs tagatakse kruusakattega teelt. Radar töötab hääletult, on kaetud valge kupliga, pimedas on nähtav punane tuluke kupli otsas.

Ilmaradari ostmist koos radarimasti ehitusega kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest, eeldatav kogumaksumus on ca 2,2 miljonit eurot.

Keskkonnaagentuur on kavandanud elektromagnetväljade mõõtmised olemasoleva Harku radari juures, et kinnitada ilmaradari ohutust ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Terviseamet viib mõõtmised olemasoleva (sama tüüpi kui Saaremaale planeeritud) radari juures eeldatavalt läbi märtsi lõpus, kui ilmatingimused seda lubavad. Huvi korral on võimalik osaleda mõõtmiste juures vaatlejana.

Ilmaradari kiirgus on normist tuhandeid kordi madalam

"Võimalikku terviseriski näidanud uuringud on põhinenud oluliselt suurema võimsusega, teistel sagedustel või tööpõhimõtetel töötavatel seadmetel, ehk need järeldused ei ole mitte kuidagi üle kantavad Saaremaale planeeritavale ilmaradarile," kinnitab keskkonnaagentuur.

Anti Kukkela arvamusloos viidatud Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri IARC otsus on tehtud uuringute tulemuste põhjal, mis põhinevad sagedastel mobiiltelefonide kasutajatel. Märgitud on, et otsus põhines piiratud tõenditel epidemioloogilistest uuringutest ning et tööalane ja keskkonnaga kokkupuude ei andnud piisavaid tõendeid vähiriski suurenemise kohta. Samuti on kõik teised uuringud, mis on näidanud võimalikku terviseriski, põhinenud oluliselt suurema võimsusega, teistel sagedustel või tööpõhimõtetel töötavatel seadmetel, ehk need järeldused ei ole mitte kuidagi üle kantavad Saaremaale planeeritavale ilmaradarile.

Ohutust tõendavad mõõtmised

Ilmaradarite ohutuse tõestamiseks on tehtud elektromagnetväljade mõõtmisi ilmaradarite läheduses ka teistes riikides. Väga sobivaks võrdluseks on näiteks Leedus ja Horvaatias tehtud mõõtmised. Neis riikides on kasutusel täpselt samasugused C-riba ilmaradarid nagu keskkonnaagentuuril. Mõõtmisi tehti kolme erineva radari juures kokku 13 erinevas punktis umbes kahe meetri kõrgusel maapinnast kaugustel vahemikus 30 meetrit kuni üks kilomeeter radari asukohast.

Leedus teostas mõõtmisi UAB Akustinių tyrimų centras ja Horvaatias HAKOM (Horvaatia telekommunikatsiooni reguleeriv amet). Mõõdeti töötava radariga ja mõõtmispunktidest oli otsenähtavus radarile. Radaritornide kõrgused maapinnalt Horvaatias on 15 meetrit ja 18 meetrit, Leedus 30 meetrit. Mõõdetud võimsustihedused jäid vahemikku 0,0026 W/m2 (30 meetri kaugusel radarist) kuni 0,00000002 W/m2 (1092 meetrit radarist). Ametlik piirmäär, alates millest elektromagnetkiirgus sagedusvahemikus 2 GHz – 300 GHz (kasutatavad C-riba ilmaradarid töötavad 5,6 GHz sagedusega) peab madalam olema, on 10 W/m2. See piirmäär kehtib enamikes Euroopa riikides, sh Leedus ja Horvaatias, kus need mõõtmised tehti, ja ka Eestis. Seega on radarite lähiümbruses elektromagnetkiirgus normist 4000–500 000 000 korda ohutust piirmäärast madalam.

Kuna Saaremaale plaanitav radar hakkaks paiknema 35 meetri kõrguse torni otsas, saaksid seal võimsustihedused olema veel madalamad. Võrdluseks võib tuua mobiiltelefoni, mille elektromagnetkiirgus selle kasutamise ajal võib pea piirkonnas olla 10 W/m2. Seega ilmaradarist isegi potentsiaalselt saadavad maksimaalsed kiirgushulgad on meie teiste igapäevaste kiirgusallikatega võrreldes vähemalt tuhandeid kuni sadu miljoneid kordi madalamad ja täiesti marginaalsed.

Väga madal saatevõimsus

Eestis kasutusel olevate ilmaradarite saatevõimsused on väga madalad, kui võrrelda neid ka teiste radaritega, mille võimalikele tervisemõjudele on viidatud. Anti Kukkela arvamusloos näitena toodud Pave Paws´i militaarradari saatevõimsus on näiteks 145 kW ehk 500 korda võimsam keskkonnaagentuuri ilmaradaritest. Lätis Skrundas töötanud radari võimsus oli 50 MW ehk üle 160 000 korra võimsam ilmaradaritest. Samuti olid nende sagedused teised, vastavalt 450 MHz ja 200 MHz, mis läbivad paremini erinevaid keskkondi. Ka viidatud tele- ja raadiomastide keskmised võimsused on ilmaradaritest märgatavalt suuremad ning nende saadetav signaal peab olema tugev just maapinna lähedal, kus inimesed viibivad, samas kui ilmaradari antenn on suunatud maapinnast kõrgemale, et kinni püüda sademetelt peegelduv signaal, sest selle eesmärk on uurida just atmosfääris esinevaid protsesse.

Soomes Mikko Ahoneni tehtud mõõtmiste kohta: meile on teada, et läbiviija oli eraisik, kellel ei ole vastavat akrediteeringut. Juhime tähelepanu, et sellise läbiviidud mõõtmise puhul ei ole teada, millised olid kasutatud seadmed või kas need olid kalibreeritud, kas ja milliseid teisi kiirgusallikaid seal juures võis olla ega muid tingimusi mõõtmiste läbiviimise ajal ega ka nende standarditele vastavuse kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles