:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15301644t1h8b04.jpg)
Kadund Väuduriga (ah teate küll, see pr Obustkoppeli varalahkunud abikaasa – toim) oli meil kunagi tuline sõnasõda või vähemasti lahing. Sest see, mida härra oma lühinägelikkuses ja mehelikus küündimatuses nimetas oma nina teiste asjadesse toppimiseks, ei ole tegelikult midagi muud kui minu ülitundlik sotsiaalne närv. Seda ma räägin teile selleks, et te õigesti aru saaksite ning samuti lihtsas seisus ei libastuks.
Kõik algas sellest, et Marju tuli minu juurde jutuga, et kuigi räägitud on sellest aastaid, ei ole me tüdrukutega veel kordagi kampa kokku võtnud ja üleriigilisel talgupäeval osalenud. Te teate küll – see Teeme Ära, mis on igati tänuväärt ettevõtmine ja tänu millele nii meie armas kodumaa kui ka meie veelgi armsam Saaremaa on hulga kenam ja puhtam kui ilma nende korrastamispurseteta.
Ma olin Marjuga nõus süle ja seljaga, et see on tõesti piinlik, et me siiani sõnadest kaugemale pole jõudnud, ja hakkasime õhinal arutama, kus nimelt meie kollektiivsest ilumeelest ja töökatest kätest kõige rohkem abi võiks olla.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15301644t1h8b04.jpg)