AARNE PÕRI: “Piimatootjad on kaks korda püüdnud truupe avada, aga koprad sulgevad need üsna kohe uuesti.”
MATI OOLUP
Saarte Hääl käis Viira peakraavi Väike-Rahula külas asuva truubi juures kaks nädalat tagasi. Kohalik põllumees Aarne Põri rääkis, et enne raba taastamist oli peakraav maikuu alguseks veest tühi, nüüd aga takistavad kopratammid vee voolamist, kraavid ajavad üle ega võta põldudelt enam vett vastu.
Viira peakraav rajati omal ajal eemärgiga hoida Orissaare kolhoosi Saikla osakonna piimakarja söödapõldude niiskustase kontrolli all. Sel ajal asi toimis, täna aga ei tea, kas mõni piimatootja saab siit sel suvel heina teha. “Hetkel on need alad silma järgi soostunud, isegi rohtu ei kasva,” osutas Põri rohumaadele, kus liigniisukus tekitab pruunikaid laike.
Ei mahtunud eelarvesse
Kui RMK eelmise kümnendi lõpus Saikla raba taastamise teemal avaliku koosoleku korraldas, tegid põllumehed ettepaneku, et RMK teeks raba ja siis heinamaade vahelise kraavi korda, aga selline töö projekti eelarvesse ei kuulunud.
Talunik Jürgen Haameril jääb Viira peakraavi teenindusalasse ligemale 80 hektarit maid, kokku asub seal söödamaid üle saja hektari. Haameri sõnul pole sealsed heinamaad varem nii laiaulatuslikult vee all olnud. Nädal tagasi nägi heinamaa välja pruun ja luitunud.
“Mul on lauskahju viiekümnel hektaril püsirohumaal, veel eelmisel nädalal ei kasvanud peaaegu mitte midagi,” rääkis piimatootja teisipäeval antud telefoniusutluses. “Nüüd võib-olla midagi tuleb, kui külvata uus seeme, aga ei tahagi külvata, kui järgmisel aastal jälle sama kordub.”
MATI OOLUP
MATI OOLUP
MATI OOLUP
Hiljuti käis Haamer olukorda päästmas ja sai oma tehnikaga truubiotsa lahti, veetase kraavis mõistagi kohe langes. “Eks paistab, kui kauaks see jääb, peame nüüd pidevalt passimas käima.”
Sõltuvalt sellest, kas kopratammile saab ligi tehnikaga või kujuneb sellest puhas käsitöö, kulub tammi lõhkumiseks paar tundi või pool päeva.
Haamer arvab, et kui Saikla soo taastamise käigus kraavid kinni aeti, kolisid kõik koprad allesjäänud kraavide peale. Kinnikasvanud Viira peakraavi oleks pidanud puhastama, aga seda ei tehtud.
“Küsisin, kas ei peaks korda tegema allesjäävaid kraave, mis põldudelt liigvee vastu võtavad, ja sain vastuseks, et riik ei pea põllumehe tööd ära tegema.”
Soo taastajad selgitasid Haameri sõnul, et taastatud raba toimib nagu svamm, mis imeb vee endasse. Esimestel aastatel nii läkski. Paraku mingil hetkel svamm küllastub ja vesi hakkab kuskile mujale minema, leiab Jürgen Haamer.
Orissaare jahimeeste seltsi juhatuse esimees Martin Hein rääkis, et eelmisel aastal võtsid jahimehed jahipiirkonnas maha kaks koprapoega, sel aastal ühe. Seega jäid kahe aasta pesakonnas rohkem kui pooled järglased ellu.
Kopraid lasta pole mahti
Täiskasvanud kopraid pole viimase kahe aastaga õnnestunud seltsil küttida mitte ühtegi. Ülekohtune oleks väita, et jahimehed ei võta koprakahjustusi tõsiselt. Mehed üritavad, kui aega leiavad, paraku tuleb eelkõige hea seista selle eest, et suurulukite, eelkõige punahirve ja metssea küttimiskohustus täidetud saaks.
Teine paik, kus koprad inimeste elutegevust häirivad, asub Võlupe jõe ääres. Seal on koprad mitmel aastal uuristanud jõeäärse tee alla augud ning põllutehnika ei pääse enam põllule. Põllumehed kaevavad küll augud lahti ja täidavad materjaliga, kuid koprad uuristavad tee alla üsna pea uued urud.
Saaremaal häirivad koprad põllumehi üldiselt väga vähe. Teadaolevalt paistavad nad silma veel vaid Jõgela külas, kus nad Pussa peakraavis ja Vesiku ojas ummistusi tekitavad ja heinamaid üle ujutavad.
Võrreldes Mandri-Eestiga paistab Saaremaa silma kopravaese maakonnana. Nende madalast arvukusest saab aimu, kui vaadata kopra küttimisnumbreid. Möödunud jahihooajal kütiti Saaremaal 31 kobrast, Valgamaal aga näiteks koguni 674 kobrast.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16112523t1h96ce.jpg)