/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2024/05/09/16059536t1h4554.jpg)
Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu on kasvanud üles terve uus põlvkond noori inimesi, kes peavad iseenesestmõistetavaks paljusid asju, mis enne neid ei olnud sugugi nii iseenesestmõistetavad.
JUHTKIRI ⟩ Millist suppi soovite?
Olgu siis tegu kõikvõimalike euroliidu eelarvest tulevate toetusmehhanismide või piiranguteta liikumisvõimalustega Euroopas ja mujal maailmas.
Kakskümmend aastat on möödunud linnutiivul ning alguses ehk uuest ja huvitavast eurovärgist on saanud igapäevane rutiin, mille peale suurem osa meist eriti ei mõtle. Ühtpidi on see normaalne, aga teisalt jällegi murettekitav, sest rutiin soojendab oma rinnal salakavalat salvajat nimega ükskõiksus. Ükskõiksus võimaldab püünele pääseda rumalusel, küünilisusel ja pahatahtlikkusel. Mida vaevalt et keegi soovib.
Seepärast tasub silmad ja kõrvad lahti hoida ning leida aeg, et ka oma hääl suurde eurovalimiskatlasse poetada. Me ehk ei suuda ühekorraga muuta selles keedetava supi mekki, kuid vähemasti saame anda leemekulbi liigutajatele märku, millist vürtsi soovime sinna lisada.