/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2022/06/13/14623848t1h0344.jpg)
Viie üldhaigla juhid kirjutasid oma ettepanekutes sotsiaalministeeriumile, et haiglavõrgu arengusuundasid seades tuleb arvestada patsientide vajadustega ning vältida tsentraliseerimist.
Palve riigile: jätke haiglad ellu!
Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli, Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno, Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev, Järvamaa haigla juhatuse liige Külvar Mand ja Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere esitasid oma kommentaarid ja ettepanekud dokumendile "Haiglavõrgu visioon ja arengusuunad aastaks 2040".
"Haiglavõrgu haigla olulisimaks ülesandeks on osutada eriarstiabiteenuseid patsiendikeskselt ning lähtuvalt maakonna nõudlusest, arvestades demograafiliste muudatustega," kirjutavad haiglajuhid.
Nende sõnul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik elu- ja koduhoolduskoha lähedase tervishoiuteenuse kättesaadavuse piiramisega.
Haiglajuhid leiavad, et tsentraliseerimisest tulenevad võimalikud piirangud ei tohi välistada erioskustega arstide võimalust elada ja töötada maakonnas, kus on nende osutatavate teenuste järele piisav vajadus. Haiglajuhtide sõnul peaks silmas pidama seda, et keskustesse toodaks eelkõige ülikallid kõrgtehnoloogilised raviteenused ja elupäästvate keeruliste haigusjuhtudega tegelemine.
"Üleriigilise võrgustumise eesmärgiks peaks eelkõige olema kohalikku nõudlust arvestava tulevikku vaatava teenustepaketi määratlemine ja tagamine," kirjutavad üldhaiglate juhid ministeeriumile.
Nende kinnitusel on palju näiteid, kus kohaliku tasandi teenuse tsentraliseerimine vähendab märkimisväärselt inimeste huvi sellesse piirkonda elama asuda.
"Samas nii kaua, kui kohapeal on nõudlust, peaks eriarstiabi teenuste osutamine seal olema ikka nõudlusest tulenev," ütles Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli Saarte Häälele. "Tsentraliseerimisega kaasneb aga risk, et olemasolevad erialaarstid lahkuvad üldhaiglatest tööle mujale, suurtesse keskustesse."
Kõlli sõnul on Saare maakonna elanikkonna kahanemine ja vananemine väga suur probleem.
"Eakate inimeste osakaal aina suureneb, noored aga eelistavad pärast hariduse omandamist tööle asuda mandril, kus on ka odavam elada kui saartel," tõdes Kõlli.
Kõlli hinnangul on suur oht, et nii nagu 1. juulist ei saa Kuressaare haiglas enam südamestimulaatoreid paigaldada ega vahetada, võib Kuressaare haigla tulevikus ilma jääda mitmetest seal praegu osutatavatest spetsiifilisematest tervishoiuteenustest.
"Samuti on võimalik, et järjekordsed piirangud üldhaiglatele kehtestatakse suurte erialade, näiteks kirurgia, siseselt," lisas Kõlli.
Haiglate juhid tõdesid oma kirjas, et viie aastaga kahaneb Eesti arstkond 1000 arsti võrra. Seetõttu tuleks nende hinnangul teha seadusemuudatusi, mis võimaldaksid lihtsustada kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate ametisse asumist Eesti tervishoius. Näiteks võiksid välismaa meedikud sooritada pädevuseksamid inglise ja vene keeles.