Lagedi vabadusvõitluse muuseum 30 ⟩ "See on ühe väikese Saaremaa poisi suur unistus ja tema elu lugu"

Johannes Tõrs on pärit Saaremaalt Sõrve poolsaare algusest. Foto: Tõnu Veldre/Saarte Hääl

Laupäeval tähistati Tallinna külje all Lagedil Pirita jõe saarel asuva Eesti vabadusvõitluse muuseumi 30. sünnipäeva.

 Suurejoonelisest sündmusest võttis osa Saaremaa merekultuuri seltsi paarikümneinimeseline esindus, kes istutas muuseumi parki oma nimelise tamme. Pidupäeval peeti kõnesid, toimus näidislahing ja söödi sõdurisuppi.

Muuseumi rajaja ja juht Johannes Tõrs on pärit Saaremaalt Sõrve poolsaare algusest. Vanusele vaatamata on ta täis elujõudu ja muuseumi tuleviku suhtes optimistlik.

"See on ühe väikese Saaremaa poisi suur unistus ja tema elu lugu," iseloomustas ta oma muuseumi.

Tõrsi poolt Eesti esimese presidendi vennale Voldemar Pätsile kuulunud suvemaja järgi samale kohale ehitatud muuseumihoones saab ülevaate Eesti vabadusvõitlusest, näha erinevaid relvi ja sõjatehnikat.

Lisaks antakse seal ülevaade Eesti merendusõppe ajaloost, mis mereajaloo huvilistele suurt huvi pakkus.

Juubelisünnipäev algas lippude heiskamisega lipuväljakul, mille järel süüdati mälestustuli Eesti eest sõdades langenutele. Teiste seas asetasid pärjad mälestusristile Moldaavia ja Gruusia suursaadikud.

Seejärel istutas saarlaste delegatsioon Külma parki Saaremaa mererannalt toodud mälestustamme. Järgnes lühike kontsert Erich Kriegeri ja Boris Lehtlaane sõjateemaliste lauludega, mille järel võttis majaperemees koos sõbraga ise lauluviisi üles. Järgnes Eesti meestelaulu seltsi kontsert.

Näidislahingus 1941. aasta sõjasündmustest võtsid metsavennad jõesaarel võimu, neid ründas Vene pool, kelle omakorda lõi minema Saksa regulaarvägi.

Pärast püssipauke, plahvatusi ja tossu maitses kõigile hästi rammus sõdurisupp.

Merekultuuriseltslased said maja all olevas Kiivri baaris vaadata filmi muuseumi ajaloost ja Kawe keldrist, mille piinatool on osa muuseumi ekspositsioonist.

Kuigi pidu jätkus veel pikalt, pidid saarlased bussijuht Mati Sepa roolimisel koduteele asuma.

Pikemalt saab Lagedil toimunust kuulda Kadi raadio saatest "Külavahelood" Aare Laine vahendusel.