:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15301644t1h8b04.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15301644t1h8b04.jpg)
Kadund Väuduril (pr Obustkoppeli varalahkunud abikaasa – toim) praktiliselt ei olnudki puudusi. Ma ei väida siin, et ta oli ingel, sest ta oli ikkagi meesterahvas ja iga meest pidanud naisterahvas teab, et meestega kaasnevad teatavad iseärasused.
Tellijale
PROUA OBUSTKOPPEL ⟩ Koll ja pennal
Tõsi, nende iseärasuste mõju on võimalik küll kannatliku, kavala ja järjepideva pedagoogika abil aja jooksul vähendada ning mõne indiviidi puhul kuuldavasti ka täiesti välja juurida (kuigi see on küll ilmselt selline naiste hulgas tiirlev legend kui edasiarendus neiupõlve fantaasiast valgel hobusel saabuvast printsist) – nagu näiteks seda, et tugitool ei pahanda sugugi, kui mustad sokid enne musta pesu kasti jõudmist diivanipadja all poolepäevast vahemaandumist ei tee ja muud sellist nipet-näpet.
Suures plaanis oli Väudur ikkagi kullatükk ja eriti tänulik olin ma saatusele ning oma mehevaliku oskustele nendel perioodidel, kui mõni rahvusvaheline suurvõistlus käimas oli. Iseäranis kuulates nende suguõdede ahastamist ja kaeblemist, kellel meesteloteriis nii õnnelik käsi ei olnud ja kelle kaasad sõna kõige otsesemas mõttes ära pöörasid, kui kuskil hakati hulganisti võidu jooksma, hüppama või palli taga ajama.