"IGAPÄEVALOOD", OSA 12 ⟩ Saaremaal on vaid üks hoolduspere, kriisiperesid aga mitte ühtegi

Annika Õunap ja sotsiaalkindlustusameti huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp. Foto: Erakogu

Hooldusperedeks soovijate arv on languses ning pärast 2020. aastat on see langus olnud märgatav. Pärast pandeemiaaegset kõrgaega on peresid, kelle südames ja kodus leidub ruumi võõra lapse jaoks, jäänud järk-järgult vähemaks – 2024. aastal peaaegu poole võrra.

Samas lapsi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa elada oma sünniperes, tuleb igal aastal juurde.

Lihtne loogika ütleb, et elu meie ümber on muutunud raskemaks – majanduslik toimetulek on keerulisem ning maailmas toimuv tekitab ärevust. Samas on meie ümber jätkuvalt inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda turvatunnet mõnele lapsele, kel oma bioloogiliste vanematega kooselu on võimatu.

Sotsiaalkindlustusameti huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp ütleb, et lapsele, kes ei saa oma sünniperes kasvada, on elu hoolduspere juures ehk tavaline elu hoolivas peres kõige erilisem kingitus.

See teekond hoolduspereks saamiseks pole küll lihtne, kuid midagi ületamatut samuti mitte – kõige aluseks on tahe.

Samas ringleb palju müüte, mis teekonna alustamist pärsivad.

Kuidas hoolduspereks saada?

Kas meil on piisav tugivõrgustik, et murede korral toime tulla ja kui suur on hoolduspere ja kriisipere palk?

Mõnusat kuulamist ning kindlasti loe lisaks hoolduspere.ee