"IGAPÄEVALOOD", OSA 17 ⟩ Kuidas tulla toime lapsekaotuse ja leinaga?

Jane Hiibus ja Annika Õunap. Foto: Erakogu

Oma lapse kaotamine on ebaõiglane ja valus. Sellest ei taheta põhjusega sageli rääkida, sest oma tunded ja mõtted peidetakse kiirelt sahtlisse, et mitte lõplikult katki minna. Kuid leinaga mitte tegelemine võib vaimsele tervisele pikas vaates sootuks laastavamalt mõjuda.

Meie Janega tegime otsuse, et räägime oma kogemusest, sest me mõlemad oleme kaotanud oma kõhubeebid ning mõistnud, et rääkimine aitab kriisist välja tulla.

Lisaks hakkasin ma möödunud aastal blogi /anniblogi.ee pidama, kuhu panin lapsekaotusega seotud mõtted ja kogemuse kirja. Kuigi sain ka pahameele osaks, miks ma nii isiklikku kogemust avalikkusega jagada otsustasin, leidsin siiski, et esiteks aitas see mind teraapiliselt ehk kirjutasin endast välja mõtted, mis oleksid jäänud närima ning teiseks oli mul lootus, et ehk leiab minu kogemusest keegi tuge.

Meie beebil oli Edwardsi sündroom ning pidime raseduse katkestama. Meie väikesele ei antud elulootust. Annabel (sellise nime panin ma oma tütrekesele, kes kunagi ametlikku/registreeritud nime ei saanudki) oli väga eriline väike plika-1:10 000 raseduse kohta.

Edwardsi sündroomiga beebide lugusid pole Eestis kuigi palju. Ma ei leidnud ühtegi lugu, mis oleks aidanud sel raskel perioodil ja seetõttu tegin otsuse, et räägin ise sel teemal ja kui mul õnnestub toetada kasvõi ühte sarnase kogemusega naist, on minu eesmärk täidetud.

See otsus oli õige! See viis mind kokku imeliste ning tugevate naistega ja ka imelise Janega, kes oskab professionaalselt toetada inimesi leinas ning ta oskab suunata inimesi taas eneseleidmise teele.

Seda saadet salvestasime ka mõttega, et rääkida sellest, kuidas toetada lapsi, kui nad kaotavad lähedase.

Pealegi arutlesime teemal, kas lapsi tasub matustele kaasa võtta või mitte. Kuula saadet ja avalda arvamust!

Stuudios on psühholoog Jane Hiibus ja Annika Õunap