REISIKIRI ⟩ Gruusia – rikkaliku ajalooga maa, kus end unustada

NOORTE GRUSIINIDEGA: reisikirja autor Merle Rekaya poeg Eerik Eliasega Gruusia iseseisvuspäeval. Foto: Erakogu

“Reisides kartvelide maal oli palju selliseid hetki, mil nägin, et teistsuguse, ehkki kristliku kultuuriruumiga kokkupuutumine annab meie noortele võimaluse õppida ja kasvada,” kirjutab Saaremaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Rekaya.

Grusiinidel on üks lugu. Kunagi ammu-ammu aega tagasi kutsus jumal kõik rahvad enda juurde, et neile elupaigaks maatükid anda, kus nad elada saaksid. Grusiinid jõudsid jumala juurde kõige viimastena, sest olid nautinud oma maitsvaid veine. Kui nad siis selgitama pidid, miks nad varem ei jõudnud tulla ja veini jõid, ütlesid grusiinid, et veini jõid nad jumala ülistamiseks. Seepeale andis jumal neile maatüki, mida oli endale hoidnud – imekauni Gruusia, ja grusiinid omakorda ütlevad tänaseni esimese toosti alati jumala ülistuseks.

Kui nüüd kirjandustegelase Agu Sihvka moodi seletama hakata, kuidas ma Gruusiasse sattusin, siis on selle taga meie Saaremaa gümnaasiumi abituuriumiklass, kellega otsisime juba aasta tagasi sihtpunkti, kuhu sõit ja sealviibimine oleks kõigile taskukohane. Sõelale jäi Gruusia ehk kartvelide maa. Sõiduks läks 25. mail pärast matemaatikaeksamit, kui abiturientide jaoks jäi ainult eksamitulemusi oodata.