:format(webp)/nginx/o/2023/12/27/15801282t1h143d.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis toob maksimaalse vanemahüvitise seniselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele ning seab esimest korda ülempiiri ajutistele töövõimetushüvitistele. Töötamise korral edaspidi vanemahüvitist ei vähendata. Ettepanek on pikendada ka sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegu.
„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama riigi praeguste võimaluste piires. Kiirelt kasvanud keskmine palk on kergitanud vanemahüvitiste kulusid sedavõrd, et sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Hüvitise ülempiiri langetuse leevendamiseks ei ole edaspidi piirangut töise tulu teenimisele vanemahüvitise saamise ajal. „Usun, et see on teretulnud muudatus, sest aktiivsena püsimise soov on lapsevanemate seas ka vanemapuhkusel olles kõrge,“ sõnas minister.
Tänavu on vanemahüvitise ülem- ja alampiir vastavalt 4733,53 ja 725 eurot ning ema vanemahüvitisel ülempiiri polegi. Kui keskmine vanemahüvitis on 1584,6 eurot, siis suurim väljamakstud ema vanemahüvitis on 2024. aastal olnud 14 700 eurot. Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12% vanemahüvitise saajatest.
Haigushüvitised saavad samasuguse lae
Koos vanemahüvitise uue laega otsustas valitsus kehtestada 2026. aastast ülempiiri ajutise töövõimetuse hüvitisele. See hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palgaga.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on ajutiste töövõimetushüvitiste ülempiiri seadmine õiglane muudatus. „Selleks, et mitte vähendada haigushüvitisi kõigi inimeste jaoks, oleme otsustanud, et seame ülempiiri kõrgeimasse brutopalga tuludetsiili kuuluvate inimestele. See puudutab neid inimesi, kes teenivad üle 3671 euro kuus, ent samal ajal saame võimaldada senises mahus hüvitist neile, kes seda kõige enam vajavad,“ sõnas Sikkut.
Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu.
Koondamised mõjutavad taotluste läbivaatamise tähtaegu
Sama eelnõuga on kavas pikendada ka sotsiaalkindlustusameti erinevate menetluste maksimaalseid tähtaegu, et tulla toime kulude kokkuhoiust tingitud personalikärbetega. Igas kuus taotleb pensioni umbes 1000 ja perehüvitisi 6000 inimest, puude raskusastet aastas ca 57 000 inimest.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Maret Maripuu sõnul on pikemad menetlustähtajad vajalikud, et tagada toetuste ja hüvitiste korrektne ettevalmistus ja maksmine. „On oluline mõista, et toetused, hüvitised ja pensionid ei jõua saajateni ühe nupuvajutusega. Iga väljamakse nõuab hoolikat käsitlust, et inimesed saaksid oma raha õigel ajal ja õiges summas kätte. Kärbete tõttu oleme pidanud ametnike arvu vähendama, kuid töö kvaliteedis ja korrektsuses järeleandmisi teha ei saa. Pikemad menetlustähtajad võimaldavad meil tagada, et kõik vajalikud tegevused viiakse läbi põhjalikult ning väljamaksed jõuavad inimesteni õigeaegselt ja täpselt,“ lisas ta.
Eelnõu kohaselt pikeneb 2025. aastast puude raskusastme tuvastamise maksimaalne tähtaeg 15 päevalt 30 tööpäevani, pensionide ja perehüvitiste taotluste menetlemise tähtajad 30 tööpäevani ning pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub iga kuu 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul. Tegemist on maksimaalse tähtajaga ja enamasti toimub menetlus kiiremini, kuid et vältida katkestusi vajaliku abi saamisel, tasub taotlused esitada aegsasti.
Ülalpeetava abikaasa ravikindlustus lõppeb
Lisaks, sama eelnõuga on kavas lõpetada 2026. aastast riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatuse eesmärk on soodustada mõlema vanema tööturul osalemist, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.
Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda Töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping. Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.
/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)