/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/16/16422639t1h5ecc.jpg)
Saarte Hääl kohtus eile Kaalis kahe metalliotsijaga poolakaga, kes leidsid aasta tagasi kraatriväljalt maa seest 5,7-kilose meteoriiditüki, suurima, mida teadaoleva ajaloo jooksul on Kaalist üldse leitud.
Poolakad leidsid Kaalist 5,7 kilo raskuse meteoriiditüki
Kui Filip Nikodemi ja Andrzej Owczarzaki leid läbiks laborikatsetused, oleks tegemist sensatsioonilise leiuga, sest seni on Kaalist Tartu ülikooli loodusmuuseumi jõudnud vaid 600-grammine tükk. Otsimiseks on neil litsents ja eelmisel aastal Tallinnas läbitud detektori kasutamise koolitus.
Sõltuvalt ilmast on neil plaan otsinguid veel paar päeva jätkata. Leitud tükid jäävad Nikodemi sõnul nende oma kollektsiooni või Tallinna muuseumi. “Me teeme koostööd Tartu ülikooliga. Otsimine on raske töö. Vahel harva leiad midagi,” kinnitas ta. Sel aastal pole nad seni veel midagi leidnud.
Tükid tulevad nende sõnul välja 15–20 cm sügavuselt. Mehed ütlesid, et meteoriiditükkide otsimine on nende hobi, millega tegeletakse puhkuse ajal. “Me ei käi soojal maal, vaid otsime meteoriite,” sõnas Nikodem. Otsinguid on nad toimetanud ka Poolas ja Saksamaal.
/nginx/o/2024/10/16/16422642t1hbc49.jpg)
/nginx/o/2024/10/16/16422644t1hc73f.jpg)
Maksavad suurt raha
Poola meteoriidihuviliste lehel wiki.meteoritika.pl avaldatakse aga kahtlust, et Kaali meteoriidi pähe pakutakse välja suhteliselt levinud Marosko meteoriiti Poznani lähedalt. Arvestades varem kellegi poolt internetis müüki pandud 1055-grammise “Kaali” meteoriidi 20 000-eurost alghinda, tasub selline pettus ennast ilmselgelt ära.
Vestlusest Kaali küla elanikega selgus, et Poola “tuhnijad” on tegutsenud juba mitu aastat. Kõik load on neil olemas ja maaomanikele näidatakse väikeseid metallikilde, milles meteoriiti raske ära tunda.
Eesti seadusandlus on meteoriitide koha pealt auklik nagu juust. Meteoriidid ei kuulu ei maavarade seaduse ega muinsuskaitse alla. Lisaks võib igaüks läbi teha metallidetektori kasutamise kursused ja registreerida end muinsuskaitseametis otsinguloa taotluseks.
Helena Kaldre muinsuskaitseametist selgitas, et metalliotsijaga on keelatud otsida mälestisel, selle kaitsevööndis ja arheoloogilisel leiukohal. “Kaali meteoriidiväljal väljaspool mälestist ja kaitsevööndit ei saa me antud juhul otsinguid keelata,” täpsustas ta.
Veel leiab internetist sõnumi, et 2017. aasta novembris anti väikesele detektoristide grupile Tartu ülikooli poolt luba Kaalis kahe nädala pikkuseks otsinguks kaitsealal, eesmärgiga varustada külastuskeskust näidistega. Teatud osa leidudest lubati neil endale jätta. Selle aja jooksul, kokku umbes 1200 töötunni järel, saadi Kaalist umbes kümme leidu.
Neist neli suuremat pandi müüki, millest üks jõudis väidetavalt muuseumi, üks on eravalduses ja üks erakogus.
/nginx/o/2024/10/16/16422646t1hccf5.png)
/nginx/o/2024/10/16/16422647t1hfd95.png)
“5,7 kilo oleks väga suur leid!”
Tartu ülikooli geofüüsika ja petrofüüsika kaasprofessor Jüri Plado avaldas arvamust, et Kaalist 5,7-kilogrammise meteoriidi leidmine poolakate poolt võib olla tõsi. “Oleks tore, kui leitud meteoriit jõuaks kas Saaremaa muuseumisse või loodusmuuseumisse,” ütles Plado. “5,7 kilo oleks väga suur leid.” Plado varemalt Kaalis korraldatud kursuse käigus leitud 600-grammine isend on hoiul muuseumis.
Poolakate suurest leiust teada saades asus Plado taotlema KIK-ilt rahastust uuringule, millega muuta seadusandlust nii, et saaks pakkuda Eesti meteoriitidele kaitset.
KIK-ile saadetud rahastustaotluse järgi on osa Filip Nikodemi leidudest edastatud analüüsiks muinsuskaitseametile, kuid kõik leiud sinna jõudnud pole ning leiuajad, asukohad ja leidude kaalud on dokumenteerimata.
“Arvestades meteoriitse materjali kõrge hinna ning Kaali meteoriidi haruldusega, võib 5,7 kg meteoriiditüki turuhind ulatuda mitmekümnete tuhandete eurodeni,” kirjutatakse taotluses.
Meteoriitidega kauplemine on lubatud ja sellega tegeletakse aktiivselt, aga Plado teada seni Kaali meteoriiti turule tulnud ei ole. “Meteoriidi puhul on kõige olulisem labori tõestus ja et ta on just sellest kohast leitud. Meteoriidi keemiliste omaduste järgi määratakse tüüp – iga meteoriit on omanäolise koostisega nagu sõrmajälg,” peab ta oluliseks Poola rännanud meteoriidi laboriuuringuid.
Kaali elanikel etteheiteid pole
Poolast pärit meteoriidiotsijad toimetavad Kaali külas kohalike elanike nõusolekul, mingeid probleeme pole võõramaalaste tegevusega kaasnenud.
Kaali järvest mõnesaja meetri kaugusel elav Tõnu Hütt rääkis, et kaks aastat tagasi tulid kaks poissi ja küsisid luba detektoriga karjamaad uurida.
“Oli sügisene aeg. Hein oli tehtud, meil polnud selle vastu midagi. Andsime loa,” meenutas Hütt. Eelmisel sügisel tulid noormehed uuesti ja jällegi polnud peremees selle vastu. Viimati nägi Hütt meteoriidiotsijaid toimetamas kuu aega tagasi Kaali teeristi juures.
Hütt ei ole otsinguid põllul vaatamas käinud, küll aga pakkusid aardekütid oma leide ise vaadata. “Nad näitasid mulle ühte pöidlasuurust tükikest ja rääkisid, et nad hakkavad kodus uurima, kas see võib meteoriidiga seotud olla,” ütles Hütt.
Enamjaolt oli poolakatel ette näidata plekitükke või esemeid, mis meenutasid mõnd põllutööriista küljest pärit roostetanud juppi. Augukesi, mis karjamaale maha jäid, ei pannud heina niites isegi tähele.
Hüti sõnul on kahtlane, kas 30–40 sentimeetri sügavusel praegusaja kultuurkihis võiks tõesti leiduda tuhandeid aastaid tagasi maale kukkunud rauatükke.
/nginx/o/2024/10/16/16422636t1h1b47.jpg)
Kolmele noorele meteoriidiotsijale andis eelmisel sügisel loa oma maal tegutseda ka Kaali elanik Helve Turja. “Nad toimetasid karjamaal väga järjekindlalt, hakkasid otsast pihta ja käisid edasi-tagasi.”
Põllumajandustootja Tõnu Posti sõnul lubasid poolakad kõik oma leiud Tartusse muuseumisse viia. Temagi sõnutsi käituvad poolakad korrektselt.