/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/13/15589858t1hed6c.jpg)
Valitsus kinnitas tänasel istungil 2025. aasta töötasu alammääraks 886 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot, millega tõuseb alampalk 1. jaanuarist kaheksa protsenti ehk 66 euro võrra.
Töötasu alammäär tõuseb 2025. aastal 886 euroni
"Alampalk peab käima ühte jalga üldise tootlikkuse kasvu ja ettevõtjate üha kasvava palgasurvega. Mul on hea meel, et ka majanduslikult keerulisel ajal on ametiühingud ja tööandjad koostöös alampalga tõusu osas kokkuleppele jõudnud. See tähendab, et alampalk kerkib järgmisel aastal kiiremini nii prognoositud hinnatõusust kui ka keskmisest palgast, ehk väiksema sissetulekuga inimeste ostujõud paraneb,” märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Töötasu alammäära tõstmises leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kokku 18. novembril sõlmitud kollektiivlepinguga.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2024. aastal üheksa kuu keskmisena 16 600 täisajaga töötavat inimest, kes teenisid töötasu alammäära (820 eurot 2024. aastal), moodustades sellega 3,5 protsenti kõigist täisajaga töötajatest. Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 18 800 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 821 kuni 902 eurot ehk kuni 10 protsenti töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 3,9 protsenti täisajaga töötajatest.
Töötasu alammäära tõus 66 euro võrra toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse 2025. aastal ligi 17 miljonit eurot täiendavat maksutulu.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Lisaks suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga