Nooruse kool kinkis heategevusturuga kogutud raha vähiühingule

Kristin Lauri. Foto: Gert Lutter

Kuressaare Nooruse kool toetas oma jõulueelse heategevusturuga teenitud rahaga juba kolmandat aastat Saaremaa vähiühingut.

Kool kogus heategevusturuga 860 eurot, ühingule aga andis üle 900 euro.

Turu korraldaja noorsootöötaja Kristin Lauri sõnul kooliperet heategevas ettevõtmises osalema motiveerida väga palju vaja ei ole. "Sellega tullakse rõõmuga kaasa," kinnitas ta.

Esimest korda kaasas Lauri ka hoolekogu ning õpilasesinduski küpsetas head ja paremat.

"Kindlasti teeme heategevusturgusid veel ja ehk saab veelgi suuremalt," lausus Lauri.

Vähiühingu juhatuse liikme Siiri Rannama sõnul on ühing toetuse eest väga tänulik.

"Need on hetked, kui tänutunne ei mahu südamesse!" lausus ta. "Teadmine, et kusagil on inimesed, kes oma südameheaduses soovivad, et kellelgi oleks kergem, keegi jaksaks rohkem, kellelgi oleks vähem valus – meil ei ole sõnu, et anda edasi selle teadmise olulisust nende jaoks, keda tänu kooliperele aidata ja hoida saame."

Rannama sõnul ei ole tavaline, et vähiühingut omal algatusel toetatakse. "Avalikult oleme toetust aktiivselt küsinud harva ja kui küsime, siis kõigepealt projekte kirjutades või niinimetatud sihitud taotlusi tehes," ütles Rannama.

Vähiühing hindab iga rahalise annetuse võimalikku kasutamist nii, et selleks oleks kasu võimalikult suur ja võimalikult paljudele.

"Aidata ravimeid välja osta me ei saa, teraapiatega aga püüame õla alla panna, kui on selge, et tegemist on toimetulekuraskustes pere või inimesega ning teraapia aitab inimesel kas ravi paremini taluda või hoopis ühiskonda, tööturule tagasi pöörduda," rääkis Rannama.

Sel aastal hoiab ühing fookust prehabilitatsioonil ehk vähihaigete raviks ettevalmistamisel, mis aitaks parandada vaimset ja kehalist vastupidavust ning vähiravi paremini taluda.

"Tavaliselt vajab inimene sotsiaaltöötaja, toitumisnõustaja, füsioterapeudi, psühholoogi konsultatsiooni, et raviks võimalikult hästi valmistuda," ütles Siiri Rannama. "Saarlastel on vaja arvestada ka kodust kaugel asuvate vähikeskuste, logistiliste probleemide ja muude muredega, mida mandril elav inimene nii teravalt ei tunne."