/nginx/o/2025/01/08/16584606t1h500b.jpg)
Seadustesse jäänud lünga tõttu peaksid meteoriidid kuuluma leidjale, samas peavad mitmed arheoloogid Kaali meteoriidi kultuurilist väärtust piisavalt suureks, et sellega seotud leiud peaksid minema vaikimisi riigi omandisse, kirjutab Tartu Ülikooli arheoloog Kristo Oks ajakirjas Tutulus.
Kaali meteoriidi langemine Saaremaale ligi 3500 aastat tagasi on vaieldamatult üks traagilisemaid looduskatastroofe Eesti ajaloos, mis on jätnud märgatava jälje nii maastikule kui ka siinsesse ajalukku. Meteoriidi tekitatud Kaali peakraater on Saaremaa üks populaarsemaid turismiatraktsioone, ent inimesi on see ligi meelitanud juba aastatuhandeid, vahendab Novaator.
Peakraater on võetud muinsuskaitse alla, kuna selle juures on omal ajal asunud kindlustatud asula, ohvripaik ja rauasulatuskoht. 1938. aastal kehtestati Kaalis maastikukaitseala, mis tagab juriidiliselt meteoriidikraatrite, neid ümbritseva pärandkultuurmaastiku ja seal elavate kaitsealuste liikide puutumatuse.
Paraku on seadusandluses jäänud määramata meteoriidi enda kaitse, mis ei keela mälestise kaitsevööndist väljapoole jäävast maapinnast meteoriitset rauda otsida ja välja kaevata. Kuna meteoriit pole inimtekkeline raud ega maavara, siis ei muinsuskaitse- ega ka maapõueseadus seda kaitsta ei suuda. See jätab vabad käed meteoriidiküttidele, kes kasutavad taevase raua leidmiseks metalliotsijaid.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)