Juhtkiri ⟩ Mu kodu on mu kindlus?

Rusikas. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tänases Saarte Hääles võtame kokku krimiaasta 2024. Saare maakond on küll keskmisest turvalisem paik, ent eks üht-teist juhtu meilgi.

Statistikat vaadates ja Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare kommentaare lugedes selgub, et kodu pole kindlus sugugi iga inimese jaoks.

Ehkki lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeriti mullu pisut vähem kui ülemöödunud aastal, on 101 siiski väga suur arv. Kui see arv kalendripäevade peale ära jagada, võib meelevaldselt järeldada, et iga kolme päeva tagant sattus keegi oma kodus rünnaku ohvriks. 28 neist rünnakuist käsitletakse kui kuritegusid.

Kahjuks ei pruugi korrakaitsjatele teada olevad juhtumid kajastada tegelikku olukorda. Ilmselt on neid, kes kodus kaaslase türannia all kannatavad, märksa rohkem.

Oht peksa saada pole siiski ainus, mis kodus ähvardada võib. Selleks, et pättide ohvriks langeda, ei pea ju kodust välja minemagi. Piisab sellest, kui internetis suheldes või ostes satud petise otsa ega taipa, et ta sinu arvel raha teenida loodab. Mõnikord on asi nii kavalalt korraldatud, et võrku langevad isegi väga ettevaatlikud inimesed.

Möödunud aastal kaotasid saarlased kelmidele vähemalt 175 000 eurot. See on väga suur raha, arvestades, et maakonna rahvastik on vaid napilt üle kolmekümne tuhande. Kui palju päriselt on meie saarte elanikud kelmidele raha ära andnud, kes teab. Igaüks ju enda hanekstõmbamist politseile kurtma ei lähe.