HILLAR LIPP ⟩ Hülgekevad on kätte jõudnud

Hallhülge uus kevad. Foto: Hillar Lipp

Aastaring on jõudnud aega, mil Läänemere suurimad imetajad – hallhülged – koonduvad poegimisaladele Lääne-Eesti laiduderikkale merealale.

Väiksem hülgeliik, viigerhüljes, elutseb ja poegib enamasti Väinamere saarte rüsijääl. Neid kahte liiki on lihtne eristada koonu kuju järgi: hallhülgel on pikem koon, mis annab talle koeralaadse profiili, viigerhülge lühem koon aga meenutab kassi pead. Maailmas elab kokku 33 hülgeliiki.

Sel kevadel on hallhüljeste poegimine mõnes piirkonnas alanud varem kui varasematel aastatel. Jäävaesel talvel toob enamik emasloomi pojad ilmale sigimiskolooniates kaugetel meresaartel. Hüljeste suure tiheduse tõttu väikesel maa-alal võib seal hukkuda 20–60% vastsündinutest. Seevastu rüsijääl sündinud poegade suremus on tunduvalt väiksem, vaid 4–5%.

Emahüljes toob ilmale tavaliselt ühe poja, harva kaks. Vastsündinud kaaluvad 10–12 kg, näevad kohe sündides ning on kaetud valge lootevillaga, mis asendub umbes kolme nädala jooksul tumehalli karvkattega. Iseseisvalt hakkavad pojad toituma 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad nad 4–6 aasta vanuselt, emasloomad veidi varem kui isased.

Populatsioon ja kaitse

Paaritumine toimub umbes kolm nädalat pärast poegimist ning tiinus kestab 8–9 kuud. Hallhüljes on sotsiaalne, uudishimulik ja karjaloomuline mereloom, kes suudab sukelduda kuni 100 meetri sügavusele ja viibida vee all pea 10 minutit. Tema põhitoiduks on kala. Isasloom võib kaaluda 170–300 kg ning hallhüljeste eluiga jääb tavaliselt 15–25 aasta vahele.

Läänemeres vähenes hallhülge arvukus märkimisväärselt 20. sajandil. Jahistatistika järgi oli umbes 100 aastat tagasi Läänemeres 86 000–100 000 hallhüljest, kuid 1970. aastate lõpuks kahanes populatsioon kõigest 4000 isendini.

Viimastel aastakümnetel on hülge arvukus taas tõusnud. 2020. aasta loenduse kohaselt oli Läänemeres ligi 41 000 hallhüljest ning 2022. aasta riiklik loendus näitas juba üle 60 000 isendi. Läänemeres hallhülgel looduslikud vaenlased puuduvad.

Hallhülged on suured rändurid, liikudes üle kogu Läänemere. Teadlaste paigaldatud satelliitsaatjad on näidanud, et nende liikumistrajektoorid võivad hõivata sadu kilomeetreid.

Inimese ja hülge kokkupuuted

Rannakaluritele valmistavad erilist muret nn nuhtlusisendid – hallhülged, kes lõhuvad kalavõrke ja mõrdu. Väheneva kalavaru ja kasvanud püügisurve tõttu nähakse ühe võimalusena hülgepopulatsiooni ohjeldamiseks küttimismahtude suurendamist.

Aastatel 2024–2025 on Eestis lubatud küttida 61 isendit aastas. Jaht on lubatud 15. aprillist 31. detsembrini.

Aeg-ajalt satuvad inimesed rannikul kokku üksikute hülgepoegadega. Tavaliselt pole muretsemiseks põhjust – poeg pole hüljatud, vaid tema ema on toitu otsimas ja naaseb peagi. Seetõttu pole inimese sekkumine vajalik, hülgepojad saavad hakkama samamoodi nagu aastasadu varemgi.

Hillar Lipp,

MTÜ Saarte Kalurite Ühing