Saada vihje

VIIS AASTAT KOROONAPLAHVATUSEST Saksamaa ajalehed: Saksa luureagentuur uuris koroonaviiruse laborilekke võimalust operatsiooniga "Saaremaa"

Nii nagu brittide BBC tegi Saaremaa viis aastat tagasi üle maailma kurikuulsaks kui koroonasaare (Estonia´s Corona Island), nimetas Saksa luureagentuur nimega "Saaremaa" salaoperatsiooni, millega leiti, et koroonaviirus tõenäoliselt ikkagi lekkis Hiina Wuhani laborist. 

Saksamaa väljaannete Die Zeit ja Sueddeutscher Zeitung ühisaruannet "Berliini kõige paremini hoitud saladus" on täna vahendatud kümned maailma meediaväljaaanded.

Näiteks tsiteerib​ Reuters Saksa väljaannete paljastust, et Saksamaa föderaalse luureteenistuse Bundesnachrichtendienst​ (BND) hinnangul oli 2020. aastal 80–90% tõenäosus, et COVID-19 pandeemia taga olev koroonaviirus vabanes kogemata Hiina Wuhani viroloogiainstituudist.

Kantsler Angela Merkeli kantselei otsustas plahvatusliku hinnangu siiski vaka all hoida.

Ühisaruande kohaselt oli Saksamaa agentuuril viiteid selle kohta, et instituut viis läbi funktsionaalsuse suurendamise katseid, mille käigus viiruseid muudeti nii, et need muutuksid teaduse eesmärgil inimestele paremini ülekantavaks. 

"Luureagentuuri hinnang põhines luureoperatsioonil koodnimega "Saaremaa" ja ka avalikult kättesaadavatel andmetel. Selle tellis tollase Saksamaa kantsleri Angela Merkeli büroo, kuid seda ei avaldatud kunagi, öeldakse raportis," vahendas Reuters.  

Saaremaa sai "Eesti koroonasaarena" üle maailma tuntuks 2020. aasta aprillis ehk umbes kuu aega pärast viiruse plahvatuslikku levikut Saaremaa VK ja Milano klubi Powervolley mängudel Kuressaare spordikeskuses. Aga ka muudel neil päevil peetud kohtumistel. 

Briti ringhääling BBC avaldas 15. aprillil videoloo „koroonasaarest“, milles oli juttu sellest, kuidas viirus saarele jõudis ja kuidas kohalikud on reageerinud.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles videos, et nakatunud on umbes pool saare elanikkonnast.

Nakatunute arv elaniku kohta on üks suuremaid Euroopas, kui mitte maailmas, teatas Saaremaa kriisikeskuse töötaja Anu Vares.

Tagasi üles