LINNUVAATLEJA KORMORANIST ⟩ Lind on õhus, kala vees, nende vahel kalamees

Kormoran. Foto: Karl Jakob Toplaan/Saarte Hääl

Kurikuulus kormoran on viimasel ajal saanud väga palju negatiivset tähelepanu. Suurt rolli mängivad selles muidugi kalamehed, kelle eesmärk näib olevat maalida kormoranist võimalikult halb kuvand. Kalamehejuttudele vahelduseks püüan heita kormoranile valgust veidi teise nurga alt. Kui linnuvaatleja Karl Jakob Toplaan.

Kormorani peetakse ekslikult võõrliigiks, mistõttu on justkui elementaarne, et tema arvukust tingimata ja kõhklusteta väga suurel hulgal piirata tuleks. Tegelikult ei ole kormoran Eestis võõrliik. Loodetavasti on selle taga lihtsalt teadmatus, kuid paljudel juhtudel ka tahtlik mustamine. Siinkohal võib vaielda selle üle, kas kormoran on näiteks nuhtlusliik või kui invasiivse liigiga on tegu, aga kindlasti mitte selle üle, nagu oleks kormoran võõrliik.

"Tapab kõik, mis ette jääb", "hais matab hingamise", "nagu õudusfilmis" on näited etteheidetest nende sulest, kes kormorane vaenavad. Ohjeldamiseks on vaja aga enamat kui emotsionaalseid arvamusi või tundeid. Kõikidel Eesti laidudel kokku, kus kormoran pesitseb, on teiste liikide osakaal keskmiselt 60 protsenti. Laiud on eriilmelised, liigid on erinevad ning liikide arvukuse dünaamika muutub looduslikel põhjustel igal aastal. Igal linnul on seejuures oma koht ökosüsteemis. Kõige grotesksem eelneva juures on aga asjaolu, kuidas on laidude väljanägemine ja linnusitahais seotud üleüldse kormorani küsimuse põhiprobleemiga, milleks on oht kalavarudele?