/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/28/16806449t1h7ae5.png)
Vanasti panid lapsed ja alaealised noored end proovile igasugu julgustükkidega. See, milliseid tükka tehti, sõltus muidugi ka seltskonnast. Üsna levinud viis kambajõmmidele oma julgust tõestada oli midagi varastada – kas minna kellegi aeda õunaraksu või pista poeriiulilt midagi põue.
Selliseid tempe tehakse ka tänapäeval, aga hoopis uus tase on see, mida üks seltskond alaealisi demonstreeris Auriga kaubanduskeskuses, viies sealt päise päeva ajal minema Saaremaa lemmikloomade turvakodu annetuskasti. Selle peksid nad keskuse lähedal puruks ja võtsid kastis olnud raha endale.
Kummaline on see, et Saaremaa suurimas kaubanduskeskuses, suure poe juures ja väikeste naabruses keegi külastajaist või kaupluste töötajaist midagi tähele ei pannud või nähtut lihtsalt ignoreerisid. Vaatepilt, kus lapsed annetuskasti tarivad, peaks ju olema kõike muud kui tavaline.
Enamik kunagi pättusi teinuist on kutsikaea tempudest siiski välja kasvanud. Tõsi, mõnest on ka päris pätt saanud. Kindlasti ei tohiks annetuskasti vargus jääda karistuseta.
Õiglane oleks see, kui noorte varaste pered kasti ja selles olnud raha kompenseeriksid, alaealised ise aga teeksid tubli portsu ühiskasuliku töö tunde. Miks mitte lemmikloomade turvakodu heaks. Üksnes noorte mõista püüdmisest ja soovitusest "ära nii enam tee!" võib olla sama palju kasu kui veest hane selga.