/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/04/05/11927998t1h111d.jpg)
Tartus, Toomemäel anti pidulikult üle laulu- ja tantsupeo kõrgeim aumärk – kodarraha – kümnele silmapaistvale kultuuriedendajale. Tunnustuse pälvisid inimesed, kelle pühendunud töö laulu- ja tantsupidude traditsioonide hoidmisel ja edasikandmisel on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on suur au anda kodarrahad üle neile, kelle pikaaegne tegevus on aidanud laulupeo traditsioonil kesta juba 156 aastat. „Kodarrahad ühendavad mineviku ja oleviku – need märgivad, et meie rahva olulisim traditsioon elab edasi inimestes, kes suure armastusega on seda hoidnud ja edasi kandnud,“ ütles Toomla.
Tänavuste tunnustatute seas oli ka Saaremaalt pärit Valve Heiberg, kes oli aastatel 1997–2017 Saare maakonna kollektiivide kuraator laulu- ja tantsupidudel. Tema pikaaegne ja pühendunud töö Saaremaa kollektiivide korralduse ning pidudest osavõtu tagamisel vääris kahtlemata kodarraha aumärki.
Kodarraha on kõrgeim austusavaldus laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmise ja edasikandmise eest. Aumärgid on valmistatud anodeeritud titaanist ja hõbedast ning nende autoriteks on kolm Eesti ehtekunstnikku: Maarja Niinemägi, Merilin Pedastsaar ja Kertu Tuberg. Esmakordselt jagati kodarrahad välja 2019. aastal, tähistamaks laulupeo 150. juubelit. Selle eesmärk on väärtustada inimesi, kelle töö aitab rahvakultuuri elus hoida ka tänapäeval ning kanda edasi tulevastele põlvedele.