Vallal puudub ülevaade hooldekodukoha vajajatest

Monika Metsmaa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SAAREMAA VALSI kolmanda korruse toas toimetava juhataja Eve Läätse sõnul avatakse peagi ka hooldekodu neljas korrus.
SAAREMAA VALSI kolmanda korruse toas toimetava juhataja Eve Läätse sõnul avatakse peagi ka hooldekodu neljas korrus. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsusel puudub endiselt ülevaade oma hallatavate hooldekodude järjekordade pikkuse kohta.

Mullu novembris kirjutas Saarte Hääl segadusest Saaremaa vallas üldhooldekodukohta ootavate inimeste arvu osas. Ka vallavalitsuse sotsiaalosakonnas puudus üksmeel selles osas, kas inimesi, kes kohe ja kindlasti kohta vajaksid, on kogu valla peale 68 või kõigest viis.

Uurimaks, kas viis kuud hiljem on vallaametnikel asjad selgemad, küsisime sotsiaalosakonnalt taas, kui palju inimesi hooldekodukohta ootab.

“Saaremaa vallavalitsuses ei ole sellist nimekirja, kuna inimesed panevad ennast järjekorda konkreetsetesse hooldekodudesse,” vahendas vallavalitsuse meedia peaspetsialist Merike Pitk sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Reelika Murdi kommentaari. “Peame küsima hooldekodudest nimekirjad ja siis saame seda öelda.”

Mitmes järjekorras

Pitka sõnul muudab täpsetest arvudest rääkimise keeruliseks see, et nimekirjades on inimesi, kes on igaks juhuks korraga mitme hooldekodu järjekorras. “Et kui tervis halvemaks läheb, siis saavad nad hooldekodukoha kiiremini,” tähendas Pitk.

Saarte Hääle andmeil võttis vallavalitsuse sotsiaalosakond hooldekodudega järjekordade pikkuse selgitamise asjus ühendust alles pärast seda, kui toimetus palus vallavalitsuselt andmeid selle kohta, kui paljud inimesed hooldekodukohta ootavad ja kui paljud neist vajaksid kohta kohe.

“Kuna Reelika Murd küsib neid andmeid hooldekodudest, siis ta arvab, et saab vastata alles täna õhtuks,” teatas Merike Pitk eile hommikul.

Saarte Hääl võttis aga Saaremaal tegutsevate hooldekodude juhatajatega ühendust juba möödunud reedel ja sai enamuselt küsitud andmed kätte sama päeva pärastlõunaks. Lisaks Saaremaa Valsile, Kihelkonna ja Pärsama hooldekodule pöördusime ka SA Kuressaare Haigla hooldekodu poole. Vaid Muhu hooldekeskusest, mis pakub teenust ka Saaremaa elanikele, ei õnnestunud küsitud infot saada.

Valla suurima üldhooldekodu Saaremaa Valsi teenuskoha ootajate nimekirjas on juhataja Eve Läätse sõnul 36 inimest. “Seal hulgas on neid, kel asjaga kiire, kümmekond,” märkis ta.

Läätse sõnul ei näita nimekirja pikkus ehk 36 inimest aga tegelikku vajadust teenuse järele. “Kaks kolmandikku neist inimestest on järjekorras peaaegu igas Saaremaa hooldekodus – Pärsama, Kihelkonna ja ka haigla hooldekodus –, et minna sinna, kus koht esimesena vabaneb,” selgitas ta. “Ehk ainult kaksteist inimest on järjekorras meil.”

Saaremaa Valsi peagi valmivale neljandale korrusele on kavandatud paarkümmend kohta. Kunas sinna kliente majutama hakatakse, sõltub sellest, millal seal viimased tööd tehtud saavad.

“Ventilatsioonisüsteemi kallal on tööd pooleli ja kliimaseade alles jõudis Eestisse,” lausus Lääts. Kui kõik valmis ja kasutusluba saadud, võib uued kliendid tubadesse kolida. “Neljandale korrusele meil voodihaigeid aga paigutada ei saa,” tõdes Lääts. “Sinna saame panna need inimesed, keda kasvõi ratastoolis sõidutada saab, sest suur raamilift meil neljandale korrusele ei vii.”

Kõik ei soovi kohta kohe

Kuna Pärsama hooldekodu sai juurdeehitise, vähenes senine järjekord kümmekonna koha võrra. Koha ootajaid jäi nimekirja aga 19.

“Nendest kaksteist on end kirja pannud igaks juhuks, et hooldekodusse tulla siis, kui tervis halveneb,” ütles juhataja Kaire Tiik. “Praegu on nende hooldamine korraldatud näiteks lähedaste abiga ja kohest kohavajadust ei ole.”

Tiigi andmeil on kaks inimest end järjekorda pannud konkreetselt sügiseks, üks soovib ühest hooldusasutusest 

“Nagu olen aru saanud, on nad end igale poole hooldekodudesse järjekorda pannud.”
Kaire Tiik

Pärsamale üle tulla, üks on aga pandud küll järjekorda, aga tema lapse hinnangul võib kodus veel abiga mingil määral hakkama saada.

Tiigi sõnul on neid inimesi, kes oleksid kohe valmis hooldekodusse kolima, kolm. “Nagu olen aru saanud, on nad end igale poole hooldekodudesse järjekorda pannud,” märkis Tiik.

Kihelkonna hooldekodu järjekorras on juhataja Ave Väli andmeil 25 inimest. “Kohe oleks neist tulemas viis-kuus,” rääkis Väli. “Praegu nad püüavad kodus kuidagi hakkama saada, aga hooldekodusse koliksid esimesel võimalusel.”

“Meil on praegu järjekorras 25 inimest,” lausus SA Kuressaare Haigla hooldekodu juhataja Anu Kallas. “Päris täpselt ma öelda ei oska, kui paljud meil järjekorras olevast 25 inimesest oleks kohe tulemas, aga umbes kuusteist oleks neid ehk küll.”

Kallase sõnul leidub ka haigla hooldekodu kohaootajate järjekorras neid inimesi, kes on kirja pandud mitme hooldekodu nimekirja. “See on arusaadav, sest ega ainult ühe hooldekodu peale lootma jääda saa,” ütles Kallas. “Inimene paneb oma ema või isa nime kirja, läheb hooldekodudesse kohale, et need oma silmaga üle vaadata ja teeb siis oma valiku.”

KOMMENTAAR

Reelika Murd
Reelika Murd Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Reelika Murd, Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja:

Tänane olukord on selline, et hooldust vajav inimene või tema lähedane võib pöörduda teenuse saamiseks üldhooldusteenust pakkuva teenuseosutaja ehk hooldekodu poole otse. Kui soovitud hooldekodul ei ole võimalik inimesele kohe teenust võimaldada, pannakse ta järjekorda. Üldjuhul, kui teenuse vajadus on kohene, pöördutakse sageli ka teiste teenuseosutajate poole (Saare maakonnas pakub üldhooldusteenust viis hooldekodu). Seega on tekkinud olukord, et  erinevates hooldekodudes on järjekorras ühed ja samad isikud, kellel on reaalne teenuse vajadus. Vastavalt hooldekodude erinevatele praktikatele on järjekorras isikud, kes soovivad hooldekoju tulla alles kuude või aastate pärast ja seetõttu on ka järjekorrad pikemad.

Antud teenuse iseloomu arvestades muutuvad teenusel olijate ja teenusele soovijate arvud pidevalt, teinekord päeva jooksul.

Marili Niits
Marili Niits Foto: Erakogu

Marili Niits, abivallavanem:

Vallavalitsuse sotsiaalosakond on tegelenud viimasel kahel kuul väga aktiivselt üldhooldusteenuse parima toimimise eesmärgil. Oleme kohtunud kõigi hooldekogu juhatajatega, et leida sobivaim lahendus üldhooldusteenuse korraldamiseks, mis sobiks hooldekodudele, teenust vajavale isikule ja vallale, eesmärgiga vähendada bürokraatiat.  Vallavalitsuse soov on tänast olukorda arvestades leida parim viis üldhooldusteenusele soovijate nimekirja pidamiseks, kuhu oleksid kaasatud kõik Saare maakonna hooldekodud. Samuti annab see parima võimaluse planeerida uute teenuskohtade loomist. Tööga üldhoolduskohtade vajadusest ülevaate saamiseks on alustatud ja jätkub, kaasates hooldekodude juhte. Hetkel on planeeritud uued teenuskohad Saaremaa Valsi neljandale korrusele, mis peaks oluliselt leevendama teenusekohtade vajadust.

Omavalitsus peab infot omama

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper:

Kohalike omavalitsuste olemuslik ja üks tähtsaimaid ülesandeid on pakkuda oma abivajavatele elanikele vajalikku tuge, sealhulgas korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ning sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. Inimene peab abi saama seal, kus ta seda enim vajab – kodus või selle lähedal.

Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna omavalitsusel on parim ülevaade oma inimeste olukorrast ja vajadustest. Seega on vajalike üldhooldusteenuse kohtade tagamine omavalitsuste vastutus. Selleks on omavalitsusel võimalik pakkuda teenust ise (KOV-ile kuuluvas üldhooldekodus) või osta teenust sisse (erasektorile kuuluv üldhooldekodu).

Omavalitsus peab hindama, kui palju võiks tema piirkonnas konkreetse teenuse vajajaid olla ning planeerima 

sellest lähtuvalt ka teenuste mahtusid. Teenuse korraldamisel on teenuseosutaja vastutus korraldada oma teenust selliselt, et kliendid saaksid neile sobivas keskkonnas turvaliselt elada. See, kuidas täpsemalt omavalitsus oma teenuste mahtusid arvestab ja planeerib, on iga omavalitsuse enda otsustada ja vastutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles