Spordiga tegelemine võtab aega ja nõuab pühendumist ning kui vahel arvatakse, et emaks saades on selle kõigega lõpp, siis tegelikult võib see olla hoopis kõige algus.
SAAME TUTTAVAKS: Ema spordiplatsil on normaalne nähtus
21. märts 2019, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike laps vajab hoolitsust ja ema lähedust ning tihti sunnib just see asjaolu lapsevanemaid oma senisest meelistegevusest loobuma. Sport on aga kindlasti üks näide, mis tõestab, et päris nii see asi ei ole ning mõistliku planeerimise korral ei takista lapse olemasolu ema sportimast.
FC Kuressaare naiskonna endine peatreener Arli Saar on trenni ajal pidanud väljaku kõrval lapsekäru lükkama ja titte kussutama, et ema mängida saaks. “Tüdrukuid oli kohal suhteliselt vähe ja iga mängija seetõttu arvel,” meenutab Saar, lisades, et trenni õnnestumiseks on tulnud võtta igasuguseid meetmeid ja nii on tal tulnud ka last hoida. Tema enda hinnangul tuli täitsa hästi välja.
Mängude ajal ei ole Arli Saarel siiski lapsi hoida tulnud, sest siis on laste emmedel vanaema või mõni sõbranna kaasas olnud, kes lapse järele vaatab. Lastega isasid ta väljaku ääres paraku eriti näinud ei ole.
Samas on olnud olukordi, kus mõne mängija laps on haige ja ema ei saa mängule tulla. “Aga üldjuhul oleme ikka lahenduse leidnud, et kui laps väga haige ei ole, siis on vanaema või vanaisa ta enda hoolde võtnud,” räägib Saar.
Kui FC Kuressaare naiskonnas on suurem osa mängijaid veel kooliõpilased ja emasid on vähe, siis on võistkonna kokkusaamine selle võrra lihtsam olnud. Kui juhtub aga, et naiskonnas on emasid rohkem, peab arvestama vajadusega kompromisse leida.
Üldjuhul oleme ikka lahenduse leidnud, et kui laps väga haige ei ole, siis on vanaema või vanaisa ta enda hoolde võtnud.
- FC Kuressaare naiskonna endine peatreener Arli Saar
Saaremaa võrkpallinaiskonna juht Kristi Põld ütleb, et nende võistkonnas on rohkem kui pooled mängijatest emad ja see on naiskonna toimimist mõjutanud päris palju.
“Igal aastal on see küsimus, kas saame naiskonna välja panna või ei saa,” tõdeb ta. “Kõigil on väikesed lapsed ja pole teada, kui palju nad saavad kaasa aidata. Kui võistkonnas on emasid palju, siis on haiguste perioodil väga raske, aga kui on üks-kaks naist puudu, siis mängivad ülejäänud. Me ei lähe ju ainult ühele turniirile, kui ütled jah, siis tuleb ikka terve hooaeg kaasa teha.”
Põllu sõnul oli eelmisel aastal olukord, kus naistel olid lapsed haiged ja võistkonna kokkusaamine oli tõsine probleem.
“Lastehoiu korraldamine on pidev ja naised peavad ise lahenduse leidma,” räägib naiskonna juht. “Väljaku ääres ei ole viimasel ajal sellist asja just tihti olnud, et väike laps on platsi kõrval kaasas. Viimati oli Reelika Raabi kolmekuune laps koos isa Janis Vahteriga pealtvaatajate hulgas. Laps tegi vahepeal häält ka, aga Reelika ütles, et saab mängida.”
***
Reelika Raap: hea on ennast liigutada
Reelika Raap räägib, et mängu ajal ei olnud mingit probleemi, süda lapse pärast ei valutanud ja ta ei muretsenud, et mis olukord tribüünil valitseb. “Nad saavad väga hästi hakkama,” ütleb ta lapse ja isa suhte kohta. “Ma mängisin rahulikult oma mängu, sest hea on ennast liigutada ja sellega saab ka teise keskkonda.”
Raap leiab, et emana sporti teha ei ole keeruline ja kui teine pool on abiks, saab kahekesi hakkama. “Saab Janis oma mängud mängitud ja mina saan oma asjad tehtud, sest oleme kõik hästi ära jaganud. Mul on naiskonnas kokku lepitud, et käin siis, kui mul on võimalik,” selgitab ta.
“Emad võivad ikka sporti teha, miks peaks [ema] oma tegemistest loobuma? Ega lapsega elu seisma ei jää – nii et ei tohi, et ei saa kusagil käia. On vaheldust vaja ja end tuulutada. Lapsevanemana võime läbi spordi ka oma lapse valikuid mõjutada, sest eks ta hakkab koos meiega saalis käima ja loodan, et sport jääb talle ikka külge.”
/nginx/o/2019/03/20/11880570t1hdf15.jpg)
***
Heddi Pruul: aja planeerimine on keeruline
FC Kuressaare üks kogenumaid Heddi Pruul otsustas eelmise hooaja järel jalgpalli mängimisest loobuda ja ühe põhjusena tõi ta välja just soovi rohkem lastega olla. “Sporti teha ei ole laste kõrvalt võimatu, vaid aja planeerimine on veidi keeruline,” leiab ta, lisades, et raske on siis, kui sa oled üksikvanem. Temal on laste hoidmisel abiks olnud perekond.
Samas on kahe lapse emal Heddi Pruulil tulnud ette mänge, kus lapsed on kaasas olnud. Ühel karikamängul Paide tüdrukute vastu pidi ta õde Annemariga kordamööda mängust väljas käima, et aastast last maha rahustada. “Varumängijad seda ei suutnud, kuna laps võõrastas ja ei leppinud nendega,” märgib Pruul, kelle sõnul on võistkonnakaaslased olnud väga mõistvad. Kuid midagi pole teha, trenne on laste pärast siiski päris palju ära jäänud, aga mängudele on ta ikka jõudnud, kasvõi koos lastega. Seepärast arvab Heddi Pruul, et emad peaksid ikka trenni tegema.
“Minu puhul oli see lõõgastuseks. Üritasin jalgpalli nautida ja lõbutseda väljakul nii palju kui võimalik, et pärast jälle lapsevanema rolli tagasi pöörduda,” märgib ta.
/nginx/o/2019/03/20/11880572t1hbf53.jpg)
***
Linda Kivistik: aega treeninguks leiab
Saaremaa üks paremaid naiskergejõustiklasi Linda Kivistik ütleb, et juunis kolmeseks saava poja emana trennitegemiseks ta enamasti aega leiab, aga seda tuleb oluliselt paremini planeerida.
“Kõige raskem on leida motivatsioon peale väsitavat tööpäeva veel trenni minna,” sõnab ta. “Lapsehoidjate leidmine on meie peres üldiselt väike mure. Juhul kui hoidjat siiski ei leia, siis on alati variant laps treeningule kaasa võtta. Keerulisem on treenimiseks aega leida sel juhul, kui mees on pikalt Eestist eemal.”
Kuna Linda Kivistik on ise liikumisõpetuse õpetaja, siis võtab ta endale treeninguteks aega ka koolis tundidevahelistel pausidel. Nii jagub aega treeninguks küll, hoopis raskem on end trenni minekuks kokku võtta.
Samas ütleb Kivistik, et emad peavad kindlasti trenni tegema. “Juba puhtalt tervise pärast võiksid kõik inimesed end nädalas vähemalt kolm korda aktiivselt liigutada,” räägib ta. “Emad võivad ka tippsporti teha, sel juhul on takistusi muidugi oluliselt rohkem, kuna trenni tuleb teha regulaarselt ja süsteemselt iga päev ning lisaks kulutada igapäevaselt aega ka rehabilitatsioonile ja taastumisele.”
Linda Kivistikul on viimasel ajal treeninguid ja võistlusi vähe olnud, aga lapse pärast pole midagi ära jäänud, appi on talle tulnud nii tema kui ka abikaasa pere ja sõbrad.
/nginx/o/2019/03/20/11880575t1h10ba.jpg)