Saia küla elanikud nõuavad kalmistule otseteed: järsku öeldakse meile, et teed enam pole! (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
OTSE VÕI RINGIGA? Võimalusi, kuidas kohalikud otsemat teed mööda kalmistul käia saaksid, arutavad vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk, valla teespetsialist Tõnu Kuldsaar ja Saia küla elanik Luule Rohtla.
OTSE VÕI RINGIGA? Võimalusi, kuidas kohalikud otsemat teed mööda kalmistul käia saaksid, arutavad vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk, valla teespetsialist Tõnu Kuldsaar ja Saia küla elanik Luule Rohtla. Foto: Maanus Maasing / Saarte Hääl

Saia küla elanikud pole rahul sellega, et eramaal asuvat, ent aastaid kohalike kasutatud endist teed mööda kalmistule enam ei pääse.

“Vana juurdepääsutee on mõõdetud eramaa sisse ja need, kes tahavad kalmistule minna, peavad seda tegema suure ringiga,” tõdes Saia külas elav endine kalmistuvaht, Saadu talu perenaine Luule Rohtla. “Seepärast tahamegi oma kunagist teed tagasi saada.”

Artikli foto
Foto: Saarte Hääl

Kuigi Rohtla sõnul on mõlemad teeotsad täidetud, on kinnistud kasutusel põllumaana ja endist teed niisugusel kujul, et mööda seda surnuaiale pääseks, enam ei eksisteeri.

“Veel paar aastat tagasi oli seda teed võimalik kasutada, aga siis künti maa üles,” selgitas Saia küla elanik Õie Kivi. “Ometi kasutasid seda teed jalgsi kõndides või ratastega sõites kõigi ümbruskaudsete külade – nii Jootme, Laoküla, Kaisvere küla kui ka Aste asula inimesed.”

Neljapäeva ennelõunaks olid Saia küla elanikud kutsunud kohapeale olukorraga tutvuma ja selgitusi andma Saaremaa vallavalitsuse esindajad. Luule Rohtla palus kohale ka Saarte Hääle ajakirjanikud. Kohati paisus mõttevahetus emotsionaalseks ja valjuhäälsekski.

“Oleme seda teed aastakümneid käinud ja järsku öeldakse meile, et teed enam ei ole!” pahandas Rohtla. “Et kalmistule pääseda, tuleb meil kõndida või rattaga sõita rohkem kui kolm kilomeetrit!”

“Kas igale poole peab saama otse üle põllu?” küsis Rohtlalt Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk. “Kui seda rada poleks seal kunagi olnud, kas praegu keegi tuleks seda nõudma?”

Kalmistu naabruses asuva kinnistu omanik ütles mulle, et kui naaberkinnistu omanik on vastu, et tema maa pealt läbi käidaks ja see põlluharija elu ebamugavaks muudab, pole ka tema mingil juhul nõus.

- Mikk Tuisk

“Istuge õige ise ratta selga ja sõitke sinna kalmistule mööda maanteed – vaatame, mis nägu te siis lõpuks olete, kui kohale jõuate,” soovitas Rohtla seepeale Tuisule.

Tuisu sõnul mõõdeti kõnealune rada erakinnistute koosseisu juba palju aastaid tagasi, kui maareformi käigus maid tagastati. Tuisk möönis, et kohalikud on küll harjunud otseteed kasutama, aga teeregistri andmeil seda teena ei eksisteeri.

“Seda otseteed pole olnud Lääne-Saare investeeringute nimekirjas, ühinemislepingus ega kusagil mujal,” nentis ta.

Tuisu sõnul pole põhjust ka sundvõõrandamiseks, kuna ligipääs kalmistule on olemas, olgugi et selleks tuleb läbida pikem teekond.

allavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisu hinnangul muudab keerulise olukorra veelgi keerulisemaks see, et varem Saia kalmistule viinud teerada läbib mitut kinnistut.

“Kalmistu naabruses asuva kinnistu omanik ütles mulle, et kui naaberkinnistu omanik on vastu, et tema maa pealt läbi käidaks ja see põlluharija elu ebamugavaks muudab, pole ka tema mingil juhul nõus,” rääkis Tuisk.

“Tee ei pea ju minema põllu keskelt, vaid käia saaks ka põllu äärt mööda,” pakkus välja üht kõnealustest kinnistutest rentiv põllumees Andres Saun. “Kogu teekonda surnuaiani kahjuks niimoodi läbida ei saa, sest minu renditav maa on vaid üks nendest kinnistutest, mis tuleb läbida, et kalmistuni jõuda.”

Mikk Tuisu sõnul on külaelanike üks võimalus esitada oma ettepanekud üldplaneeringusse. See aga kehtestatakse alles kolme aasta pärast.

Selles osas, et kohalike arvamust kuulda võetakse, jäi Tuisk siiski pessimistlikuks. “Saan aru, et siinsete inimeste jaoks on see emotsionaalne teema, aga neid, kes mööda seda otseteed kalmistul käiksid, on siiski vähe,” tähendas ta. “Kaugemate külade elanike jaoks, kes niikuinii autoga kalmistul käivad, pole ju vahet, et teekond mõni kilomeeter pikem on.”

“Kui kogukonna käed lühikeseks jäävad, mida siin maal üldse teha?” küsis Saia küla elanik Luule Rohtla. “Suures vallas pidi maainimeste elu ju paremaks minema, aga praegu paistavad asjad küll sootuks vastupidi olevat.”

Tagasi üles