Kuulsate muinasjutuvestjate vendade Grimmide lugudes tegutsevate üleloomulike võimetega tegelaste hulka kuulub mees, kelle pilk ulatub kaugemale kui ühelgi teisel inimesel maailmas. Tavainimesel nii teravat nägemist tarvis ei ole – kaugel asuva lähedale toomiseks leidub ka muid võimalusi.
Kui Kuressaares Raekoja tänaval tegutseva teise ringi poe Aarete Saar omanik Diana Saar paar aastat tagasi Inglismaalt saabunud järjekordset kaubakogust sorteeris, ilmus ühest kodukauba kastist nähtavale helepruunist jäigast naturaalnahast ese, mida võis esmapilgul pidada originaalse kujuga õlakotiks.
Järeldanud iseäraliku “koti” kaalust, et see pole kaugeltki tühi, avas Diana “kotti” katva kaane vaskse pandla ning leidis… suure ja raske binokli. Seega polnud inglaste saadetud kraami hulgast leitu hoopiski põneva kujuga õlakott, vaid vana binokli vutlar.
Sellest, et binokkel on aastakümneid vana, andis tunnistust selle kulunud välimus ja siit-sealt maha koorunud must värvikiht.
Kui Diana binokli aga silme ette tõstis ja sellega ringi vaatas, selgus, et see vana optikariist on suurepärases töökorras.
“Loomulikult ma aimasin, et tegemist ei saa olla mingi tavalise odava binokliga, vaid palju tõsisema esemega,” lausub Diana.
Kui Diana oli oma perelegi leidu demonstreerinud, viidi interneti abiga läbi pisike uurimistöö, kust ja millisest perioodist võib binokkel pärineda.
Vutlari kaanele pressitud kirja “BINO. PRISM – 5 CASE MK 1. O.S. 997” järgi tuvastasid nad, et tegemist on ilmselt sõjaaegse Inglise binokliga, mida võidi kasutada mereväes.
Vutlari nahal hakkavad silma käsitsi kursiivkirjas kraabitud numbrid “27439”.
Müüki ei raatsinud Diana binoklit panna – kes teab, mida selline vana asi aastakümneid tagasi näinud on. “Samas on endal kodus hea seda binoklit vaadata ja kasutada – näiteks siis, kui merele läheme,” leiab Diana. “Kui paadiga kalale läheme, võtame oma binokli alati kaasa.”
Et pisut rohkem aimu saada, millal binokkel valmistatud ja kes seda kasutas, palusime appi sõjaajaloohuvilise saarlase Margus Sinimetsa.
“Pead pakule ei pane, aga mulle tundub, et tegemist on Esimese maailmasõja aegse või kahe sõja vahel valmistatud ja Teises maailmasõjas kasutatud binokliga,” ütleb Sinimets. “Mereväebinokkel on see aga kindlasti – sellele viitab suurus (jalavägi ju niisugust kolakat kaasas ei vea) ning asjaolu, et binokli sees pole skaalat (mis oli kahurväe binoklitel).”
Tema sõnul viitab binokli vutlar pigem Esimesele ilmasõjale. “Just vutlari vaskneedid,” täpsustab mees. “Paljusid Esimese maailmasõja aegseid asju kasutati Teises ilmasõjas ka.”
Sinimetsa sõnul pole küll välistatud, et see võib olla ka mitte sõjaväe, vaid hoopis tsiviilmereväe binokkel. “Samas viitavad sõjaväele vutlarile kraabitud numbrid,” arutleb ta. “See on kas üksuse- või inventarinumber.”
Et tegu on Esimese ilmasõjaaegse tootega, järeldab Sinimets ka sellest, et binokli enda peal ei hakka silma mingeid markeeringuid.
Sageli ei viitsita enda arvates kasutu kolaga tegelda – peaasi, et sellest kuidagi lahti saab. Tänu sellele on abi korras saabunud kraami seast igasugu imeasju välja tulnud.
- Margus Sinimets
Sinimetsa hinnangul on selline binokkel Eestis haruldane ese. “Meile niisugused Inglise asjad tavaliselt ei jõua,” märgib ta. “Meie Inglise asjad lõppesid otsa pärast Vabadussõda.”
Sinimetsa sõnul on Diana Saarele kuuluv binokkel hinnaline ese, mille hinna suurusjärk küündib 100 euro ligi.
“Kollektsioneeritav ese, olenemata sellest, kas tal on markeering või mitte, on see binokkel nii või naa,” räägib Sinimets. “Hea on see, et sel binoklil on vutlar kaasas. Paljas binokkel üksi ei oleks nii palju väärt.”
Sinimets leiab, et olnuks binokli varasem omanik vähegi teadlikum, viinuks ta optikariista antiigipoodi. “Sageli ei viitsita enda arvates kasutu kolaga tegelda – peaasi, et sellest kuidagi lahti saab. Tänu sellele on abi korras saabunud kraami seast igasugu imeasju välja tulnud.”
“Proovi ise järele, kui hästi sellega näeb,” soovitab Diana. Astun kevadpäikest täis tänavale ja kiikan läbi binokli ümbrust. Minusugusele võhikule – kelle varasemad kogemused maailma läbi binokliläätsede vaadata piirduvad vana teatribinokli ja lastele mõeldud mängubinokli kasutamisega –, tundub Dianale kuuluva optikariista suurendus ülivõimas. Tuues ka kaugel asuvad objektid ning eemalt imetillukestena näivad inimesed lausa ehmatavalt lähedale.
/nginx/o/2019/03/28/11903832t1hdbee.jpg)
Diana kaupluse eest, mida Raekoja ja Uue tänava ristmikust lahutab vaid mõnikümmend meetrit, paistab teisel pool, linna keskväljakul toimuv ilusti kätte. Holostovi kompleksi Chameleoni kohviku poolselt seinalt tumesiniselt tänavasildilt võib aga selgesti lugeda valges kirjas teksti “Kohtu 1”!
Kui uskuda kaardirakendust Google Maps, on vahemaa meie praegusest asukohast Holostovi kompleksi kohvikupoolse nurgani ligi 170 meetrit. Inglaste abiga on mul korraga kotkapilk!