Kevad viljapõldudel: haned ja hirvesarved

ESIMENE SAAK: Nuudi talu peremees Kaido Kirst toob põllult esimese noosi – kuue hirve sarved.

FOTO: Maanus Masing

Alanud viljelushooaega iseloomustavad rekordvarased külvid, haneliste kasvav surve orasepõldudele ja aina sagedasemaks muutuvad hirvesarvede leiud põldudelt.

Kui möödunud aasta kujunes viljakasvatajatele saakide poolest suureks pettumuseks, siis praegu ollakse talikultuuride kasvuga üpriski rahul ning loodetakse korraliku viljaõnne. “Aprill võib veel külma tuua, vara on seetõttu hõisata, aga momendi olukord talvitumise koha pealt on hea,” rääkis Kõriska küla Nuudi talu peremees Kaido Kirst, kes on põldudele esimese väetamise teinud ja praegu kive koristab.

Kui siiani on Kaido Kirstu 350 hektarist haritavast maast olnud taliviljade all 50%, siis sel aastal on esmakordselt taliviljade osakaal 60%. Siinne kevad ja suvi on üsnagi sademetevaesed ning elu näitab, et talivili annab paremat saaki. Talikultuuride osakaalu suurendama julgustas Kirstu ka eelmise aasta parima taimekasvataja Raivo Selli uuenduslik lubadus suviviljadest loobuda ja minna täielikult üle taliviljadele.

Segatootja Tõnu Post ütles, et tema põldude taliviljade seisukord on samuti päris rahuldav, kuigi leidub nii lumiseent kui ka veekahjustusi. Mõni koht tuleb küll üle külvata, aga üldiselt on ootused positiivsed. Posti hinnangul tuleb kõigi kevadtöödega võimalikult kiirustada, et niimoodi ilmakapriiside eest paremini kaitstud olla. “Kui saaks vara kasvama, siis saaks selle maaniiskuse ära kasutada,” selgitas Tõnu Post.

Ka Kaido Kirst leiab, et praegused kuivad ja päikselised ilmad kuivatavad põlde kiiresti ja see ei pruugi suviviljadele hea olla, eriti kui vihma väheks jääb. Et põllumajanduses sunnib ilm pidevalt plaane ümber tegema, on vana tõde. “Isegi mustlane on öelnud, et ennustamine on võrreldes põllumajandusega naljaasi,” lausus Nuudi talu peremees.

Kirstu sõnul hakkab tema külvihooaeg pihta 15. aprilli paiku. Esimestena lähevad maha hernes ja kaer, mis tahavad kõige enam niiskust. Et nii kaer kui ka hernes on ühtlasi väga külmakartlikud, siis pole mõistlik kiirustada. Võib külvata külma ja kuiva mulda, ent külmas ja niiskes mullas saab seeme hukka, ütleb Kaido Kirstu kogemus.

Isegi mustlane on öelnud, et ennustamine on võrreldes põllumajandusega naljaasi.”

- Kaido Kirst

Tõnija küla Ure-Värava talu peremees Jaan Sink külvas sel aastal enneolematult vara, kolme hektari suurune oapõld sai maha tehtud juba märtsi lõpus. Seni oli Sink kõige varem külvanud 2. aprillil. “Kuna põld oli valmis ja oakott ukseaukus nagu risti jalus, siis panin külviku järgi ja tegin ära,” rääkis viljakasvataja, kes ennustab kuiva kevadet, mis seemne varast muldapanekut igati õigustaks. Singi sõnul pole uba külvata kunagi liiga vara. Uba tuleb mulda panna esimesel võimalusel, kui põld kannab, rääkis ta.

Viljade korralik talvitumine pakub rõõmu ja kosutust ka rändlindudele. Kaido Kirst käib igal hommikul ja õhtul linde põldudelt peletamas, aga abi sellest eriti pole: tõusevad küll lendu, kuid peagi on nad samas kohas tagasi. “Mida paremini talvitunud põld ja rohkem lehemassi, seda rohkem nad seda himustavad,” rääkis Kirst.

Saikla küla Rautsi talu peremehe Aarne Põri sõnul teeb talle muret asjaolu, et haned on sel aastal orasepõldudel paigal olnud juba üsna pikka aega. “Haned on juba teist-kolmandat nädalat raudselt paigas ja osale põldudele on mustad laigud sisse söödud,” oli viljakasvataja murelik. 

Saaremaa hirvede suur arvukus jätab endast järjest enam asitõendeid maha ka siinsetele põldudele. Nuudi talu noorperemees Karl Kirst kogus talikultuuride väetamise käigus 200 ha põllumaadelt kokku kuued hirvesarved. Sarvi on Nuudi talu maadelt varemgi välja tulnud, ent mitte kunagi nii palju.

Põldudelt leiavad järjest enam sarvi teisedki põllumehed. Jaan Sink on sel kevadel ühelt põllult üles korjanud kahed sarved. “Üks oli tehnoraja peal ja teine selle kõrval ning seda on 2,5 ha suuruse põllu kohta küll,” rääkis Sink. Seni oli Jaan Sink põldudelt kümne aasta jooksul leidnud ja töötuppa kogunud üheksa hirve sarved. Kahe viimase aasta jooksul on sarvi kogunenud viis, kusjuures osa põlde on sel kevadel veel üle käimata. “Annaks jumal, et rohkem ei oleks, sest kui külvi ajal ikka kumm puruks läheb, on see õudus,” märkis Sink.

Hirvesarve tõttu purunenud traktorirehvi on pidanud ära vahetama Aarne Põri. Rautsi talus oli rapsipõllul parasjagu käsil külvieelne umbrohutõrje, kui hirvesarv läks kummi sisse ja rikkus kogu tööpäeva. Et järgmisel päeval sadas vihma, sai traktor sellele põllule uuesti alles nädala pärast. “Seda kõike “tänu” ühele sarvele, see sarv on siiamaani mul alles,” ütles Põri.

Tagasi üles