ASJA LUGU: 13 jalgratast, ratastool ja suur summa sularaha
Vaata ka videot!

Mis saab kaotsi läinud ja kellegi teise leitud asjadest? Osa neist jõuab hoiule Kuressaare politseijaoskonda, omanikku ootama.

Leitud asjadega tegeleva juhtivpolitseiniku Aare Alliku sõnul tuuakse Kuressaare politseijaoskonda keskmiselt üks leid kahe nädala kohta. Või siis antakse leitust teada. Peamiselt on need leitud esemed küll jalgrattad, ent sageli satub politseisse hoiule ka telefone ja rahakotte.

Üks Kuressaare politseijaoskonna garaažiboksidest ongi kohandatud leitud jalgrataste laoruumiks. Võrreldes kõleda ja niiske ilmaga õues on selles ruumis mõnusalt kuiv ja soe.

Üksteise najal seisab 13 ratast – ühel sadulakate katki, mõni pisut roostes, aga enamik pealtnäha sõidukõlbulikud. On sportrattaid, on “naistekaid” – ühel koguni korv lenksu küljes – ja “lastekaid”.

Rattavargusest ei teatata

Alliku sõnul on need rattad kokku korjatud üle Saaremaa, enamik siiski Kuressaarest ja selle lähiümbrusest. Iga ratta raami külge on politseis kinnitatud paber infoga, kust ja mis asjaoludel see sõiduriist leiti. Kui omanik välja ilmub, pannakse paberile kirja ka tema andmed.

Kas politseijaoskonnas hoiul olevate sõiduvahendite seas ka varastatud rattaid leidub, ei oska Aare Allik öelda. “Võib ette tulla, et inimesel on küll ratas varastatud, aga ta ei ole sellest teada andnud, hiljem on see ratas aga kuskilt leitud,” selgitab Allik.

Põhjus, miks ei teatata, võib olla näiteks eelarvamus, et varastatud ratast niikuinii kunagi ei leita. Või siis ollakse majanduslikult nii heal järjel, et ei peeta seda kaotust kuigi suureks. Ometi on nii mõnigi siinne ratas Alliku hinnangul nii heas seisus, et sõida või ise.

“Näiteks selle seina ääres seisva Discovery hinnaklass võib ulatuda kolmesaja euro kanti,” märgib Allik.

Jalgrataste juurde on asetatud ka pisike laste ratastool, mis leiti Kuressaarest. Varem pole säärast eset siinsesse politseijaoskonda hoiule sattunud.

“Põhimõtteliselt seisis see keset tänavat,” märgib Allik. “Imelik on, et keegi pole selle  kadumisest teada andnud – ratastool on ju vajalik asi!”

HARULDUS: Varem pole säärast eset siinsesse politseijaoskonda hoiule sattunud.

FOTO: Siim Metsmaa/Saarte Hääl

Detailset teavet ratastooli enda ja selle kohta, millal ning kust see leiti, Allik avaldada ei saa – neid asjaolusid peab oskama kirjeldada abivahendi omanik, et see kätte saada.

Rattad ja ratastool on aga vaid osa aasta jooksul leitud ja Kuressaare politseijaoskonda hoiule toodud asjadest. Pisemad leiud asuvad politsei tööruumes. Allik laob lauale kolm mobiiltelefoni ja päevinäinud rahakoti.

Ühest kilekotist tõmbab juhtivpolitseinik aga välja naiste käekoti ja jope – mõlemad musta värvi. Need leiti kuu aja eest Triigi sadamast prügikastist. Alliku sõnul on kotis ka mobiiltelefon. Kuna sellel pole aga kaarti sees, pole seni õnnestunud telefoni omanikku kindlaks teha. Seega – kes oskab kotis olevat telefoni kirjeldada, võib selle tagasi saada.

Kui vana rahakott, mida Allik demonstreerib, politsei kätte sattus, oli selle sees  Ühendkuningriigi kodaniku juhiluba. 

“Tavaliselt saame rahakottide – kui seal sees leidub midagigi, mis omanikule viitab – ja töökorras telefonide omanikele üsna kiiresti jaole,” märgib Aare Allik.

Kui vana rahakott, mida Allik demonstreerib, politsei kätte sattus, oli selle sees  Ühendkuningriigi kodaniku juhiluba. Saatkond nõustus vastu võtma üksnes dokumendi, rahakotile peab selle omanik Kuressaarde aga ise järele tulema. Kui ta seda ilmtingimata tagasi soovib.

Aare Alliku hinnangul on Saaremaa inimesed väga ausad leitud asjadest teada andma – sellest annab tunnistust ka tõik, et ligi poolteist kuud tagasi toodi politseisse suur summa raha, mille keegi oli Kuressaarest leidnud.

“Kuigi andsime sellest rahast teada ka ajaleheveergudel, pole sellele ometi järele tuldud,” tõdeb Allik. “Keegi ei taha!”

Ainuüksi tahtmisest oleks siinkohal aga vähe abi – see, kes rahale pretendeerib, peab teadma summa suurust ja seda, milliste kupüüridega tegu. Samuti oskama seletada, kust see raha leiti.

Raha ei taha keegi

Kui väikesed esemed, nagu rahakott või telefon, toovad leidjad sageli ise politseisse, siis jalgratastele, mida keegi pole omaks tunnistanud, tuleb vormikandjail enamasti endal järele minna. Hoiule võtab politsei aga asjad, mille väärtus on üle 50 euro.

PISEMAD LEIUD: Aare Allik laob lauale kolm mobiiltelefoni ja päevinäinud rahakoti.

FOTO: Siim Metsmaa/Saarte Hääl

“Kui inimene kellegi kaotatud eseme leiab, siis seaduse järgi ei ole ta kohustatud seda eset politseisse tooma,” ütleb Allik. “Ta tohib seda enda juures hallata kuni aasta tingimusel, et annab leiust teada – näiteks ajalehes või sotsiaalmeedias.”

Kui aasta on läbi ja nn igamistähtaeg möödas ning keegi pole leitud eset omaks tunnistanud, saab leidjast selle omanik. Leitud esemed – ka rattad – on politseis hoiul aasta, seejärel antakse need üle omavalitsusele.

“Enne haldusreformi, mil meil oli veel palju omavalitsusi, sai näiteks Mustjala vallast leitud esemed endale Mustjala vald, praegu läheb kõik, mis Saaremaa pinnalt leitud, Saaremaa vallale,” räägib Allik. Lisab, et järgmine leitud kraami vallale üleandmine on kavas juba maikuus. Muide, omavalitsusele antakse aasta pärast leidmist üle ka eespool mainitud suur rahasumma, kui keegi seda omaks ei tunnista.

Saaremaa valla haldus- ja majandusosakonna juhataja Mikk Tuisu sõnul antakse politseilt saadud jalgrattad üle Kuressaare Linnamajandusele, Kuressaare Hoolekanne aga valib sealt omakorda välja need rattad, mida annab putitada või millelt saab kõlblikke varuosi. “Valdavalt on tegemist sisuliselt vanarauaga, mis lõpuks oma tee sinna ka leiab,” lausub Tuisk.

Üks eriskummalisemaid kaotatud esemeid, mis Kuressaare politseijaoskonda toodud, on Aare Alliku hinnangul olnud 24 kg kaalunud sangpomm. Kuna omanik jäigi leidmata, andis politsei sangpommi üle Kuressaare linnavalitsusele. Loodetavasti täidab see rauajurakas praegu oma esialgset eesmärki – aidates tugevatel saada veelgi tugevamaks.

Kes arvab, et tema kaotatud ese võib ehk äkki olla politseis hoiul, võib pilgu peale heita Kuressaare politseijaoskonna Facebooki leheküljele, samuti leidude nimistule veebilehel www.politsei.ee.

Tagasi üles