Saare küttidele teenetemärgid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
OSKAVAD HÄÄLT TEHA: Priit Karu ja Andres Maripuu on Eesti jahimehi esindanud Euroopa meistrivõistlustel hirvepeibutamises.
OSKAVAD HÄÄLT TEHA: Priit Karu ja Andres Maripuu on Eesti jahimehi esindanud Euroopa meistrivõistlustel hirvepeibutamises. Foto: Eesti Jahimeeste selts

Põltsamaal läinud nädalal toimunud Eesti jahimeeste seltsi volinike koosolekul tunnustati teenetemärgiga Ilves ka Saaremaa jahimehi Priit Karu ja Andres Maripuud.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas ütles Saarte Häälele, et suuresti on teenetemärkide taga meeste aktiivne osalemine  punahirve peibutamisvõistlustel. 2014. aastal olid Priit Karu ja Jaan Ärmus esimesed, kes võtsid ette teekonna Leetu, et esindada Eestit punahirve peibutamise Euroopa meistrivõistlustel. Tänu nende algatusele on tänaseks osaletud juba viiel võistlusel, millest Priit on kaasa löönud neljal, nii nagu ka 2015. aastal Eesti meeskonnaga liitunud Andres Maripuu. 

2012. aastast Mõntu jahiseltsi juhtiv Priit Karu on aktiivne valiklaskmise propageerija ja trofeede hindamisele kaasaaitaja. Andres Maripuu on olnud Saarte jahimeeste seltsi juhatuse liige aastatel 2008–2012 ja alates 2012. aastast revisjonikomisjoni liige.

Ühes volinike koosolekuga avati Põltsamaa lossis üleriiklik jahitrofeede näitus, kus eksponeeriti nii Eesti jahitrofeesid kui ka Euroopa suurimat hunditopiste kollektsiooni, aga ka väärarenguga loomade sarvi.

Hulgaliselt on näitusel metskitse- ja punahirvesarvi, mis viitab nende isendite arvukuse tõusule, samas kui metssea- ja põdratrofeesid on mullusest tunduvalt vähem. Hinnatud trofeedest on Põltsamaale toodud ligi kolmandik, mis on läbilõige praegusest ulukite seisundist. Kokku hinnati tänavu 1942 medaliväärset trofeed, mis on läbi aegade suurim hulk.

Kommenteerides Saaremaa panust vabariiklikul näitusel märkis Ive Kuningas, et praegune märksõna on hirv. “Teda on kõige rohkem, teda kütitakse kõige rohkem, kõige rohkem oli maakonnast näitusel medaliväärseid hirvetrofeesid (300) ja kõige suuremate sarvedega hirv on alates käesolevast näitusest kütitud Saaremaal. Seni kuulus see au 2014. aastal Hiiumaal kütitud trofeele,” lausus ta.

Põdraga seevastu on asi sootuks kehv ja mitte ainult Saaremaal, vaid kogu Eestis. Saaremaa kõige uhkema ja seni Eestis teise koha väärilise sarvepaariga põdra küttis 1983. aastal Arli Lember. “Huvitav on see, et kui me küttisime sigu tuhandetes, oli medaliväärseid kihvasid vähe, aga nüüd kui kütime sadades, hinnati medaliväärseks 23 trofeed, neist neli kuldseks,” tõdes Kuningas.

Tegevjuhi sõnul tasub väärtustada siiski kõiki trofeesid. Ta tõi näiteks Raido Mägi poolt läinud aastal kütitud kähriku kolju, mis hinnati hõbemedali vääriliseks. Kuna aga kährikutrofeesid esitati näitusele vähe, õnnestus mehel endale napsata tänavuse näituse esikoht.

Tagasi üles