:format(webp)/nginx/o/2019/04/26/11979508t1hcdfc.jpg)
Natuke irooniat siia ilusasse kevadesse. Ka sel aastal on Kuressaare lossi vallikraavis sarvikpütid pesitsemas, praeguseks on kokku juba kolm paari linde. Enne 15. aprillil alanud pesitsusrahu saabumist tegi vallavalitsus aga kõik selleks, et püttide elu vallikraavis võimalikult raske oleks.
Nii lükati vallikraavi sisse hooldusmasin ning niideti ja möllati sellega väikestviisi. Kui jutt oli vallavalitsuse poolt, et nad ei tee muud, kui korjavad paadiga ainult prügi ära, siis tegelikkus oli teine.
Eelmisel aastal niideti püttide lemmikkoht pesitsemiseks näiteks nii puhtaks, et ei usukski, kui ise ei näeks. Sealsamas jäeti teised kohad ja vallikraavi osad selliseks, nagu need olid. Isegi prügi jäi alles. Aga jutt ju oli ainult prügi korjamisest.
Hea küll, 15. aprilli hommikuks olid masinad läinud ja plats puhas, ainult paar sarvikpütte ujus ringi, kaheksa paari tuttvarte ja sinikaelu. Õnneks on see rahu siiani püsinud. Hoian silma peal, et see ka edasi kestaks ja kogu vallikraavi kogunenud seltskond saaks rahus pesitseda. Kuid järjekordsel patrullringil märkasin huvitavat iroonilist nooti selle asja juures...
Nimelt seisab vallavalitsus oma karvase käega selle eest, et mitte üks mats ei üritaks mõnda vallikraavi siginenud kokre välja tõmmata. Hoidku selle eest, kui üks koger peaks kadunud olema... Sealsamas aga tehakse kõik, et II kaitsekategooria lind ei saaks pesitseda. Loogiline ju – see linnusunnik ei lase ju vallikraavis hooldust teha...
Aga just seda hävimisohus olevat liiki peaks kaitsma, mitte seda kokre, keda keegi ei näe.
Irooniline, kas pole.
Allikas: Facebooki postitus