Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12001613t1h634b.jpg)
12.–25. juulini oli kolm Saaremaa rahvatantsurühma Piiprellid, Öieti (juh Eena Mark) ja Kadaka Mari (juh Virge Varilepp) madjaritemaal International County-Wandering festivalil. Kuna aega on parasjagu mööda läinud, on aeg ettevõtmisest kokkuvõte teha.
Meeleolukas reis sai alguse 12. juuli hilisõhtul vahepeatustega Varssavis ja Krakovis. Poola pealinna saabusime pealelõunal, seega oli võimalik linnaga tutvuma minna. Kel on Varssavist ettekujutus kui suurest ja igavast linnakolakast, võiksid nüüd sinna uuesti sattuda, sest meil oli võimalus kaasa elada vanalinna jalakäijate tänava avamispidustustele ja see tänav on tõesti jalutamist väärt: mõnus tänavasillutis, vahvad viidad kirikutele, hingematvad vaated linnale ja tõeline suurlinnamelu. Krakovi külje all asub väikelinnake Wieliczka oma soolakaevandusega, kus maa-aluseid käike-koopaid kokku 300 kilomeetri ulatuses, lisaks on sinna rajatud reaalselt tegutsev soolast kirik, kus asuvad soolast skulptuurid ja seinanikerdused (näiteks koopia “Pühast õhtusöömaajast”), täitsid meid küll imetlusega.
Imeline Szeged
Szeged, meie reisi sihtpunkt, asub Lõuna-Ungaris üsna Rumeenia ja Serbia piiri ääres Tisza jõe kaldal ning on Ungari suuruselt kolmas linn, kus 1921. aastast asub ka ülikool, mis linna arhitektuurile oma näo on andnud. Lisaks on linna väljanägemist mõjutanud 1879. aasta suur üleujutus, milles hävis 90% linnast.
Kui nüüd teha väike Ungari kohanimede kursus, siis külastasime selliseid vahvaid väikelinnasid nagu Bugacpuszta, Kecel, Mórahalom, Cserkeszölö, Hódmezövásárhely, Pusztamérges, Domaszék, Szank. Kellel huvi nende asupaikade vastu, võib külastada Piiprellide kodulehekülge (piiprellid.wordpress.com), kus on ka üksikasjalik kaart kohtadest, mida külastasime, ja rikkalikult pildimaterjali reisist.
Kogu meie elu-olu oli korraldatud Szegedisse: ööbisime ühiselamutüüpi hostelis kesklinnast 15-minutilise romantilise jalutuskäigu kaugusel, nii et pea igal õhtul pärast järjekordsest esinemiskohast tulekut võtsime ette jalutuskäigu läbi pargi, üle silla otse Szegedi südamesse – rohelisse purskkaevude ja skulptuuridega rikastatud vanalinna. Kuna meiega samas hostelis ööbisid ka tšehhid ja türklased, siis ei jäänud ka ühine rahvuslauludega vürtsitatud õhtu tulemata. Hommikusöögidki toimusid samas linnas, kuigi reisikaaslased on vist minuga ühel meelel, et sageli lõunaks kaasa antud pikki vorstisaiasid nad lähiaastatel enam ei soovi
Rahvatants termaalvee spaas
Esinemispaigad oli kõik väga erinäolised: alustades kohalikest termaalvee spaadest ja lõpetades linna keskväljakute või spetsiaalsete lavadega. Ma arvan, et kõigile jättis kustumatu mulje üks kestvusrongkäik, kus tunni aja jooksul tegime kilomeetrise ringi külatänavatel lõõskava päikese käes, rahvariietes, ja nagu võhmaspordi juures ikka, oli tee ääres vähemalt neli veejoogikohta. Tundub, et rongkäigukogemust Ungaris suurt ei ole, sest kohalikud elanikud vaatasid meid küll kui möödamarssivaid kohtlasi. Küll aga tekitas elevust meie oma fännklubi, kes paigutas end igale tänavanurgale, et saarlastele tervitusi hüüda.
Tore oli aga jälgida publiku reaktsiooni eesti rahvatantsule – soe, südamlik ja ehe. Kui võrrelda meid teiste festivalist osavõtnud maadega, siis kõige omapärasem oli Belgia trupp, kes tegeles lippude loopimise ja keerutamisega, ja kõige eksootilisem Türgi, kus täiskasvanud etendasid pruudi ja peigmehe pulmapäeva lugu ja lapsed tantsisid paaristantsu.
Tšehhide ja slovakkide kava oli lähedase naabruse tõttu sarnane, nende esinemisi saatis aga rahvamuusikaansambel ja kogu trupp laulis eepilisi lugulaule valjul häälel kaasa.
Veini ja vorsti eest “Oige ja vasemba”
Kohalikest vaatamisväärsustest saime lisaks Budapesti ja Egeri linnaekskursioonile kaasa elada veel hobušõule ja kohaliku veinikeldri külastusele. Mõlema ürituse juures oli määrava tähtsuga kohalik Ungari köök, toidud maitsesid imehead. Kohalikus supermarketis olid tarhonya’d ehk väikesed klimbid meie kõigi ostunimekirja tipus, lisaks veinile ja guljašikreemile.
Hobušõu toimus ühes hobuste kasvatamisega tegelevas talus, kus oli avatud ka väike karjakasvatajate elu tutvustav muuseum, huvitavatest koduloomadest jäi silma lokkiskarvaline kohalik siga, kellest tehakse selle kandi tuntuimat vorsti. Veinikeldri omanikku tabas aga meie külastuse lõpetuseks ootamatus, sest Reet lõi akordioni valla ja me kõik tantsimine tänuks meeldiva hommikupooliku eest “Oiget ja vasembat”.
Tagasiteel Ungarist peatusime ühe öö ka Sovakkias Tatrates, saime hirmsasti vihma, nägime esimesi päästetöid teeäärsete vetevoogude taltsutamiseks (mägijõgi tormles ikka kõrgelt üle kallaste) ja sattusime veel kord maa alla – seekord külastasime Dobšina jääkoobast, mis jäi meelde oma majesteetliku iluga.
Kui nüüd kokku koguda meeldejäävamad hetked reisilt, siis läheks küll vist raskeks, sest igal meist on omad lood, mida sõprade-sugulastega jagada, kuid minu konkurentsitu hetk oli Varssavis. See oli imeline looduse ja inimese kokkupuude, kus kiireltõusva äikesetormi tuultes tantsisime hotelli ees platsil Ott ja Salme Valgemäe “Marupolkat”.
Kärla naisrühm Kadaka Mari tänab Kärla vallavalitsust, Tiit Tralla Meira Eesti OÜ-d, AS-i A.LeCoq, Saku Õlletehast, OÜ-d Saare Foods, OÜ-d Merinvest,
tundmatut “Mister X” ja head reisiseltskonda.
MTÜ Rahvatantsuselts Piiprellid tänab Ungari-reisi toimumise eest Kuressaare linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgruppi, kohaliku omaalgatuse programmi, Kuressaare turismiinfokeskust; Pihtla, Lümanda, Salme, Kaarma ja Valjala valda, eriline tänu Kati Lindaule ja meie väsimatule akordionistile Reet Lõugasele.
Kogu reisi toimumise eest vastutab aga Piiprellide juhendaja Eena Mark – aitäh sulle!
Reisiseltskonna nimel
Merle Rekaya,
Piiprellide tantsija
Fakte festivalist:
toimub 7. korda;
alates 2002. aastast on festivalil osalenud 189 rahvatantsugruppi 30 riigist;
festivali korraldab Miklós Károli Szegedi linna ümbritseva maakonna külades, sellepärast ka selline nimi – International County-Wandering festival;
festivalile on oodatud laste, noorte ja täiskasvanute grupid, kes viljelevad folkloori amatööridena, 2008. aastal toimub 13 väikest festivali 30. aprillist – 6. oktoobrini,
Saaremaa osales 15.–22. juulini kestval festivalil, kus osalesid ka grupid Belgiast, Tšehhist, Slovakkiast ja Türgist,
festivali ametlik kodulehekülg on