Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12004880t1hf8e2.jpg)
Jätkame ajaloouurija KALLE KESKÜLA koostatud nimekirja avaldamist Kuressaare linna ja selle lähima ümbruskonna toponüümidest. Täna ilmub nimekirja viimane osa. Selle eelmised osad ilmusid 6. detsembri, 3. jaanuari, 7. veebruari ja 4. aprilli Oma Saares.
Kuna autori sõnul pole antud nimistu kaugeltki täiuslik, on tal palve – kui keegi oskab nimekirja täiendada, on kõik ettepanekud ja soovitused teretulnud. Need võib läkitada Oma Saare toimetusse aadressil 93819 Kuressaare, Tallinna tn 9 või e-postil omasaar@omasaar.ee ; märksõna “Kuressaare toponüümid”.
Tenniseväljak – ehitati linnaparki 1901. a.
Tiigi tänav (Schmester Gässchen) – Pika ja Tolli tänava vahel.
Tiinuse koda – asus aadressil Pikk tänav 10; 1918. a kuulus hoone Alexander von Freytagh-Loringhovenile; 1924. a müüdi perekond Veskisele.
Titerand – linnalaste ujumiskoht Ujula abajas, taasavati 1999. a.
Tivoli – muusikapaviljon linnapargis, mis ehitati 1866. a. Hiljem muusikakohvik.
Tolli tänav (Licent Gasse) – nime sai sellel tänaval asunud sadamakontori ja tolliameti maja järgi.
Tongrimaja (Cordonhaus) – 1780. aastatel rajati abaja läänekaldale Roomassaarde, samuti Abrukasse, Mändjalga, Järvele, Sõrve jm piirivalvekordonid (sks k tonger = piirivalvur).
Tongrimätas – Kurgu kanali lõunakaldal, endine Ristilaid.
Toomtänav (Duhm Gasse) – alates 1930. a kannab nime Kiriku tänav.
Tori jõgi – Põduste jõe vasakpoolne suudmeharu (tori = jõgi).
Tori kõrts – rajati 18. sajandi keskel, suleti 1900. a; hiljem asus seal kauplus ja kalurite kodu; nüüd elamu Suur-Sadama ja Lootsi tänava nurgal.
Tori küla – tekkis 18. sajandi lõpus ümber Tori kõrtsi ja kalaranna.
Treimanni söögipood – asus aadressil Kohtu 14, hiljem Kooremi pagariäri.
Triigi koda – hoone, mille praegune aadress on Tallinna tn 21; 1918. a kuulus maja Axel von Rehekampfile.
Tumala koda – asus hoones praeguse aadressiga Pikk 54; 1918. a kuulus von Stackelbergidele.
Tursakirik – endine Kalamaja; Raiekivi sääre paadisadama rahvapärane nimi.
Turu tänav (Markt Gasse) – kulges Pikalt tänavalt uude linnasüdamesse, nüüd Põiktänav + Lasteaia tn kirdepoolne ots (1909. a nimetati Turu tänavaks senine Preestri tänav).
Tuulte Roos – 1980. aastatel Loodemaale ehitatud Saare Kaluri korterelamute rajoon.
Tõlluste koda – asus Tallinna tänaval; täpsemad andmed puuduvad.
Tänav (Schultzenhofs Gasse) – kulges Nolgimõisast Sõrve turule, Kuressaare esimene peatänav.
Tööstuskool – õppetöökodade hoone, mis ehitati 1931. a, endine töövõimetute varjupaik Kohtu tänav 22, nüüd ametikool.
Töövõimetute varjupaik (Marienhaus) – hilisem tööstuskool Kohtu tänav 22.
Ujula abajas – Raiekivi sääre ja Väike-Roomassaare poolsaare vahel.
Unimäe laht = Paduri järv – kinnikasvav rannajärv Kuressaarest loodes.
Unna kirik – linna esimese kiriku rahvapärane nimetus; asus praeguse pargi alal, põles 1612. a.
Upa laht – kinnikasvanud rannajärv Upa ja Sikassaare vahel, Põduste jõe laiend.
Uus Meedla koda (Võhksa koda) – ehitati 1862. a; 1911. a müüdi Kuressaare Eesti Seltsile; 1918. a lõpus asus hoones maavalitsus, 1935–51 kutseline Kuressaare teater, siis kultuurimaja ja nõukogude ohvitseride klubi. 1990. aastatel maja restaureeriti, nüüd asub seal Kuressaare Linnateater.
Uus Tervismuda-Supelasutis (Neue Heil- und Schlammbadeanstalt) – ehitati 1883. a abaja kaldale, direktor dr Carl Wiedemann; lammutati 1970. aastatel; nüüd Rüütli spaa kinnistu osa.
Uus tänav (Neu Gässchen) – tekkis 18. sajandil Suuremõisa põldude äärde linnast idas; Nõukogude ajal kandis Lenini tänava nime.
Vaekoda – ehitati 1663.a barokkstiilis uude linnasüdamesse; 18. sajandil tehti juurdeehitus vahtkonna tarbeks; 1830. a rajati hoonesse hobupostijaam ja 1906. a hoone teisele korrusele telefonijaam. Eesti ajal asusid majas poed ja Nõukogude ajal koondis Uku; nüüd on hoones pubi. Hoone fassaad restaureeriti aastatel 1980–1982; ainus säilinud sedalaadi hoone Eestis.
Vaeste tänav (Armengässchen) – kulges Seegi nurgalt Pikale tänavale, praegu pole säilinud.
Vaestekoja tänav (Hospital Gasse) – nimetuse sai seegi järgi, otsetee Pikalt tänavalt üle Põduste luha Suuresillale, on kandnud ka Martin Körberi, Kolhoosi ja Kalda tänava nime.
Vahase – saar Abrukast läänes, endine Vahasoo (vahastuma = veepinnalt peegelduma).
Vahase silm (salm) = Vahasuu – väin Abruka ja Vahase vahel.
Waldmanni pansion – asus Pargi tänav 4, aastatel 1946–1952 tegutses seal Kuressaare ehitustehnikum; 1980. aastatel taastati elamuks.
Vana kirikuaed (alte Kirchhofstelle) – asus praeguse pargi alal ümber Unna kiriku.
Vanatüdrukute varjupaik (Stift) – asus Kubermangu tänav 5.
Veetornelamu – ehitati 1970. a kesklinna, linna kõrgeim elamu (9 korrust).
Weise heinamaa – perekond Weisele kuulunud heinamaa Väiksel roomaal.
Veneküla – endine linnaosa Põduste vasakkaldal, praegu Kopli, Töökoja ja Vaikne tänav.
Wersmanni park – tsaariaja lõpul tehti katse rajada salanõunik Wersmanni rahadega Weise heinamaale park, ettevõtmine ebaõnnestus tuuliste ilmade tõttu.
Wildenbergi maja – ehitati tsaariaja lõpus turuplatsi äärde; Nõukogude ajal asusid hoones toidupood ja tarbijate kooperatiivi kontor.
Wildenbergi vabrik – toodi 1878. a Kullamaalt abaja põhjakaldale, oli Euroopa suurim toornaha töötlemise ettevõte, Esimese maailmasõja ajal 1915. a evakueeriti Venemaale.
Villa Helene
Viskuse (Fischhauseni) kõrts – asus Kauba tänaval, suleti 1900. a.
Võlla koda – asus Tallinna tänaval, vt Mullutu koda.
Väike Katel (Klein Kessel) – laht Kuressaare linna, Väike-Roomassaare poolsaare, Laiamadala saare ja Loodemaa vahel.
Väike Parila (Klein Pargell) – maakitsus Suurlahe ja Linnulahe vahel, end maanina Suures Katlas.
Väike-Roomassaare poolsaar – Ujula abaja ja Punasekivi abaja vahel.
Vätla nina (Lipi, Tori laid) – Põduste jõe suudmes, Põduste ja Tori jõe vahel.
Vätta (Vätla) nina – Vätta poolsaare lõunatipp.
Vätta poolsaar – Kasti ja Sutu lahe vahel, endine Vätla (sks k Vettel).
(H)Üljeste laid – hallhüljeste pesitsuskoht Sepamaa lahes, endine Hülgerahu.
Lõpp