Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12009020t1h1870.jpg)
Sel reedel esietendub Salme rannapargis vabaõhulavastus “Läänemere isandad”, mis põhineb saarlasest kirjamehe August Mälgu samanimelisel romaanil. Lavastajaks Väino Uibo ja kaasa teeb pea kogu Salme Vallateatri trupp ning saarlastest rahvamuusikud.
Arvatavasti on salmelaste lavastus selle suve kõikse kaunimate dekoratsioonidega. “Läänemere isandaid” mängitakse merekaldal, nii et publik saab muistsete saarlaste tegemisi ning olemisi jälgida mere taustal. Kuna etendused algavad kl 21, siis lõpetatakse juba hämaras, kuuvari sillerdamas vee peal. Atmos-fäär on tõesti võimas.
Hetkel on Salme kuum nimi seoses väljakaevamistega. Alates 2008. aastast on Salmel avastatud kaks muinaslaeva ja muinasmeeste luustikke. Osalt nendest leidudest on inspireeritud ka “Läänemere isandate” lavastamine. See on omamoodi tervitus sajandite taha, kui kohalikud vaprad mehed sõitsid kartmatult merd palju väiksemate ja vähem võimsate laevadega kui tänapäeval.
Teatripublikut ootab ees vägev õhtu. Kogu etendus toimub romaani autori August Mälgu (Raimond Ellik), kes tänavu saanuks 110-aastaseks, silme all. Tema välja mõeldud karakterid – külavanemad, kaubavanemad, külarahvas, sõdalased jt – saavad elu sisse. Vaataja viiakse tagasi aega, kus Sõrve säär polnud veel Saaremaaga kokku kasvanud ja Salme küla oli hoopis siginat-saginat täis kaubasadam. Laval saab näha meie viikingiaegsete esivanemate (võimu)võitlust, külarahva kaubitsemist, armastust, Mustjala pulma, aga laval on ka päris elus kukk ja hobune!
Lavastaja Väino Uibo sõnul saab publik ettekujutuse, millised meie muistsed esivanemad välja nägid ning millised olid nende pere-, au- ja tasusuhted. See oli aeg, mil solvanguid ei talutud ja mehi iseloomustas eneseväärikus. Viimase puhul ei saa kuidagi paralleele tõmmata tänapäeva riigimeestega.
Lavastuses teeb kaasa pea 50 harrastusnäitlejat. Sõnalistes osades näeme juba tuntud Salme näitlejaid Kalmer Poopuud ja Meelis Juhandit, Saaremaa Rahvateatri raudvara Mait Merivaldi jt, aga ka noort ja uljast Kalmer Prostangit, kelle kanda on väärikas peaosa. Kellele sõnalist rolli pole jagunud, teeb kaasa Merle Sillavee seatud võitlus- ja tantsustseenides. Kaasa kilkavad etendust veelgi elavdades kohalikud lapsed. Suure panuse selle eelnimetatud võimsa atmosfääri loomisse annavad muusikud.
Seitsme mängija (Mari, Anu ja Margus Lepik, Oliver Parrest, Kertu Kalmus, Silver Saluri) käest käib õhtu jooksul läbi lugematu arv instrumente – viiulid, erinevad trummid, vurrid, kasevihad, flöödid... ning sinna juurde törts väge täis laulu.
Lavastaja assistendi Maire Sillavee sõnul mahub pinkidele etendust jälgima inimest 150–200. Loomulikult võib ka kaasa võtta oma piknikuteki, millele oma pere või sõpruskond mõnusalt ära mahutada. Rannapark on piisavalt suur ja avar, nõnda et sellest muinasaegsest õhtust ei tohiks ilma jääda keegi.