Kõik politseinikud patrulli?

Nädalavahetuse sündmused annavad kõneainet mitte ainult Saaremaal, vaid ka mujal. Kahjuks oli nädalavahetus tõesti vägivaldne mitmes Lääne regiooni maakonnas ja nõustun kõikidega, kes peavad vägivaldsust ebanormaalseks nähtuseks. Mõistes kuritegude põhjuseid ja toimemehhanisme on võimalik keskenduda nende ärahoidmisele.

Inimene on keeruline olevus ning ilmselt ei kuulu vaidluse alla arvamus, et inimeste käitumise mõjutamine on äärmiselt keeruline ja pikaajaline protsess. Ma ei keskendu siinkohal võimalike põhjuste analüüsile inimese kujunemisel, vaid sellele, kuidas tänaste inimestega on võimalik kõige lihtsamini õiguserikkumisi ära hoida. Inimese käitumisharjumuste muutmisel on politseil küll omad võimalused, kuid need on võrreldes kodu, kooli jms siiski teisejärgulised.

Kas kõik politseinikud patrulli?

Mõjutamaks kiiresti inimese käitumist, ei ole politseinikke kunagi piisavalt. Kui see oleks teisiti, siis oleksime repressiivriik. Sellisel juhul oleks käitumisharjumuse muutmine võimalik jõu abil – politsei on kogu aeg kohal ja kontrollib inimeste liikumist, käitumist ning on pühendunud karistamisele. Selline kirjeldus vastab totalitaarse riigi jõustruktuuri kirjeldusele. Meie ajalooline mälu peaks sellist riigikorda mäletama, kuid mitte soovima.

Politsei- ja piirivalveameti moodustamisel oli üheks esmaseks ülesandeks dubleerivate tegevuste väljajuurimine ning seeläbi turvalisusele rohkema raha või muu ressursi suunamine. Täna võib öelda, et on analüüse, millega oleme lõpule jõudnud; on neid, mis on pooleli ja on neid, mida veel ei ole alustanud. See ei ole kiire protsess. Turvalisuse tagamine võiks toimuda läbi erinevate töövaldkondade (piirivalve, kodakondsuse, korrakaitse, kriminaalpolitsei) tugevuste ärakasutamise. Ma arvan, et me keegi ei soovi, et kriminaalpolitseinikud sulanduvad patrullpolitseinikeks või vastupidi.

On avaldatud arvamusi, et seoses uue ameti loomisega peaks piirivalvurid hakkama linnas patrullis käima. Soovin siiski meelde tuletada, et piirivalve valdkonnas töötavate inimeste kõige tähtsamaks ülesandeks on riigi turvalisuse tagamine läbi piirivalve igapäevatöö. Tegemist on väga laia valdkonnaga – illegaalsest immigratsioonist kuni mereturvalisuseni. Ei ole korrektne väita, et võtame piirivalvurid ja paneme Kuressaare kesklinna patrulli. Kes siis tagab turvalisust piiril?

Selge on see, et kriminaal- ja korrakaitsepolitseinikega ühisosa loomine ja selle siis turvalisuseks realiseerumine on omaette siht. Kuid see ei ole lihtne ja kiire. Samuti on naiivne arvata, et erinevate valdkondade vaheline koostöö saab mingiks kuupäevaks valmis. Tegemist on dünaamilise ja pidevalt areneva nüansiga meie ühise turvalisuse arendamisel.

Tagasi turvalisuse juurde

Kiireim viis turvalisuse tagamisel on keskkonna kujundamine. Kuriteo toimumiseks (samuti ükskõik missuguse teise süüteo toimumisel) on üldjuhul vaja kolme komponenti: kurjategijat (isik, kes soovib toime panna süütegu), motivaatorit (asi või hüve, mida isik ihaldab) ning võimalust (nt nõrk kontroll vara üle; pimedad tänavad; turvamehe puudumine baaris jne). Kui nendest komponentidest üks kõrvaldada, siis üldiselt õiguserikkumist ei toimu.

Neid kolme komponenti võib kirjeldada baarikakluse näitel. Kui baaris oleks isikud, kes ei ole riiakad, siis kaklust ei toimu. Riiakaks muutuvad inimesed erinevatel põhjustel. Baaris on üks tõketest vabastaja kindlasti alkohol. Kui seda müüakse inimestele mõistlikus koguses, siis võib olla inimeste terve mõistus säilib ja tüli ei teki. Liigselt joobes isikutele alkoholimüük lõpetatakse. Mis võib olla baaris motivaatoriks kakluse alustamisel?

Võimalik esinemisvajadus (nt kellelegi meeldimiseks või mulje avaldamiseks), vana viha vms põhjus. Toodud näites on muidugi võimalik, et õiget põhjust ei olegi, tegemist võib olla lihtsalt huligaanse ajendiga. Baarikakluste tekkimisel on harilikult järgmised põhjused: turvameeste puudumine, järjekorrad riiete andmisel, kitsad ruumid (sh suitsuruumid jms). Kõik sellised tingimused, kus võib tekkida konflikt ja puudub piisav järelevalve. Siin on riigi (sh politsei) mõju kakluse ärahoidmisel marginaalne.

Samas tuleb öelda, et politsei on ekspert, kes peaks nägema kirjeldatud puuduseid ning nendele tähelepanu juhtima. Kindlasti vajalik, et politsei osaleb lõbustusasutustele lubade andmisel ning juba selles etapis külastab koos omavalitsuse esindajatega avatavat asutust ja teeb omapoolsed ettepanekud turvalisuseks. Ei saa ära unustada, et elame turumajanduse tingimustes ning majanduslik kasu või liialt suurena tunduvad kulutused võivad saada turvalise keskkonna loomisel komistuskiviks.

Olgu see alkoholi müümise lõpetamine umbjoobes isikule või kaamerate paigaldamine suitsuruumi, igal juhul peab olema soov kujundada ümbruskond turvaliseks. Kui me ise seda ei taha, siis keegi seda meie eest tegema ei tule. Valdavalt oli minu tänane mõtisklus kirjutatud baarikakluse näitel, kuid see on lihsalt illustreeriv ning seda tuleks võtta üldistavana. Toodud näidet ei maksa meelevaldselt laiendada möödunud nädalavahetuse mõnele konkreetsele sündmusele.

Nendes küsimustes toimub menetlus omasoodu. Ka politsei puuduliku tegevuse kontrollimiseks on olemas demokraatlik protseduur, kui see peaks vajalik olema. Minu kindel veendumus on see, et arenenud maailmas seisneb turvalisuse võti keskkonna kujundamises. Olgu nendeks näideteks artiklis toodud väljamõeldud baaristsenaarium või Pariisi äärelinna mustlaslinnakud, tegemist on keskkonna küsimustega, kus meil on kõikidel vaja aktiivselt kaasa lüüa.

Sageli saame lihtsate vahenditega palju ära teha. Seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. Võime korraldada oma elu nii, et õiguserikkumiste toimumise tõenäosus on väike või siis vastupidi. Kahjuks tuleb mõnikord nentida, et arvestades kõiki asjaolusid, oli kuriteo toimumine selles keskkonnas loomulik. Ühiskondlik debatt turvalisuse küsimustes on äärmiselt teretulnud. Eriti oluline on arutada neid küsimusi kohalikus kogukonnas, sest just seal teatakse, millised on selles keskkonnas kõige suuremad ootused, lootused ja võimalused.

Priit Suve

Lääne prefekt