Kalle Norrand on viinud Ameerika-koju rootsi ja eesti jõulukombed

Foto: Saarte Hääl

Kalle Norman sündis 3. jaanuaril 1936. aastal Kuressaares Karin ja Harald Normani peres. Normanid elasid pargiääres Sagorski majas.

“See oli üks väga neljakandiline valge krohvitud maja, just seal, kus tänav keerab parki, ja maja taga oli kino,” räägib Kalle. Ta mäletab, et nende juures elas ka üks Alma-nimeline naine, kellel oli temavanune tütar. “Alma mees oli surnud ning minu vanemad võtsid ta koos tütrega meie juurde,” meenutab Kalle, kelle sõnul oli Alma nende peres “nagu perenaine ja ka lapsevaht”.

Jõulusid oma sünnisaarel Kalle ei mäleta. Küll aga on tal meeles jõuluettevalmistused ja pühadetoimetused teisel saarel – Vormsil, kuhu pere 30-ndate lõpus kolis. 1944. a sügisel lahkusid Normanid Rootsi, eelviimase laevaga. Isa tahtel vahetas perekond ka perekonnanime – Normanist sai Norrand.

“Meie elasime Vormsil vanaisa talus ja seal oli kõik endal olemas: hobused, et nii inimesi kui ka koormaid vedada, lehmad, et saada piima ja võid, ning muidugi oli ka liha omast käest võtta – lambad, sead, kanad… Põllud andsid meile oma vilja ja kartulid, nii et vaesust ei pidanud Normanid vanaisa talus, mis oli saadud Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest, tundma.”

Jõuluettevalmistused algasid juba varakult. Paar kuud enne jõule tapeti sead ja lambad, osa lihast vahetati silkude ja turskade vastu, mis siis omakorda soolati ja suitsutati. Vanaema oli kodune võimeister ja isa tegi koos ühe teise talumehega jõuluõlut, mis muide käis ühe nädala. “See ei olnud mingi kollane vesi – üks kruus õlut ja silmad olid risti,” naerab Kalle, lisades, et ka sööke hakati juba mitu nädalat enne jõule vaaritama.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist