Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/04/29/12012078t1h1c72.jpg)
Projekti “KnowSheep” üks eestvedajaid Saaremaal, MTÜ Saaremaa Vill juhatuse liige Karen Allas ütles, et projekt kestab kolm aastat ja praegu on veel vara selle edukusele hinnanguid anda.
Allas rääkis, et projektis ette nähtud uuringud alles käivad ja praegu on veel liiga vara nendest mingeid kokkuvõtteid teha või tagasisidet anda. Pilguse mõisas toimunud ja lambakasvatajate kriitikat pälvinud ümarlaua eesmärk polnud kohal olnutele tarkusi jagada, vaid esitleda ühe küsitluse tulemusi ja koguda selle lõpule viimiseks täiendavat infot. Etteruttavalt võib öelda, et paljud küsitlusele vastanuist soovivad karjakoerte ja valvekoerte koolitust, samuti koolitust, kuidas kodustes tingimustes oma tarbeks lammast tappa.
Kogu projekti eesmärk on Allase sõnul tekitada infomaterjal, mis selgitaks naturaal-sest lambavillast rõivaste eeliseid, miks süüa lambaliha ja kuidas lambaliha hästi valmistada. “See, mis suurtele lambakasvatajatele tundub mittevajalik, võib alustajale või väiksele loomapidajale olla suure väärtusega,” rääkis Allas.
Karen Allas märkis, et nii Saaremaa Ökoküla kui ka Roosi talu esindajad tegelevad kitsalt vaid oma äriga ja nad ei ole Saaremaal liitunud ühegi põllumajandust edendava katusorganisatsiooniga ega ole loomakasvatuse alal ka ühiskondlikus plaanis aktiivsed.
Projekti “KnowSheep” juht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist leidis, et projekti kritiseerivad lambakasvatajad ei ole tegelikult projektiga kursis. Rääkides Pilguse ümarlaual jagatud soomekeelsest infomaterjalist, siis see pärineb Kaljulaiu sõnul projekti Soome partnerilt. “Ma arvan, et midagi ei antud lambakasvatajatele vägisi kaasa, vaid oli võimalus kaasa võtta,” ütles Kaljulaid. Projektijuhi andmetel suhtub valdav osa Saaremaa lambakasvatajaist projekti hästi ning tema sõnul ei maksaks paari rahulolematu negatiivsust ülemäära võimendada.
“KnowSheep” ehk “TunneLammast” on Kesk-Läänemere Interreg IV-A programmist rahastatud kolmeaastane projekt, mille eesmärk on Läänemere piirkonnas lambakasvatusalase ettevõtluse arenguvõimaluste parandamine ning kohalike kvaliteettoodete ja -teenuste tootmisse juurutamine.
Projekti ülesandeks on ka tõsta tarbija teadlikkust hüvedest, mis kaasnevad lambapidamise, lambaliha, lambavillast ja -nahast toodete kasutamisega ning nende rolliga Läänemere saarte kultuuripärandi kujunemisel.
Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Mandril on tehtud söötmiskatseid kultuurkarjamaadel, kuid saartel kasutusel olevate poollooduslike koosluste taimestiku toiteväärtusest head ülevaadet ei ole. Seega analüüsitakse 2011. a koristatud rohusöötade (karjamaarohi, hein, silo) keemilist koostist ja kvaliteeti ning vastavust lammaste vajadustele, hinnatakse lisasöötade vajadust ning koostatakse lammaste söötmis- ja pidamisalase informatsiooni andmebaas. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist.
Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ning Soomest HAMK (University of Applied Siences), Turu ülikool, MTT Agrifood Re-search Finland ja Västabolandi linn. Projekti kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.