Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/29/12012448t1h9612.jpg)
Et korterelamu laenurahaga korda teha, peab ühistul olema enam kui poolte majaelanike nõusolek. Paljud kardavad aga, et laenukohustus hakkab liialt rahakotti koormama.
Kuressaare korteriühistute liidu esimees Leonora Kraus rääkis Saarte Häälele, et Eesti saastekvootide müügist saadud raha eest on muuhulgas ette nähtud korterelamute renoveerimine, kusjuures sihtasutuse KredEx maksimaalne panus on 35%.
Korteriühistute aktiivsus KredExist raha taotlemisel ei ole aga vähemalt Kuressaares kuigi suur. “Kuna paljud majaelanikud lihtsalt kardavad muudatusi, laenuvõtmist jne, siis on raske saada üle 50% liikmete nõusolekut maja renoveerimiseks,” põhjendas Kraus.
Jah-sõna on visa tulema
Kuressaares asuv Smuuli 5 korteriühistu on üks neist, kes on KredExi toel oma maja korrastama asunud. Ühistu juhi Janek Lemberi sõnul ei olnud aga nendegi majas lihtne elanikelt nõusolekut saada. 55 korteri omanikust pidi rekonstrueerimisega nõus olema vähemalt 28, et toetust üldse taotleda saaks. “Selle taga on mitu aastat selgitustööd,” ütles Lember.
Samas oleks tööd maja juures Lemberi hinnangul veel teha, kuid elanike nõusolekut on endiselt keeruline saada, kuna inimesi huvitavad konkreetsed arvud. “Räägitakse küll, et raha sellega ju ei kaota, kuid nad tahavad ikkagi täpset numbrit teada saada, kui palju tuleb maksma hakata. Seda teada on aga praktiliselt võimatu,” märkis ühistu juht.
Kui palju küttekulu maja küttesüsteemi parandamise tulemusena väheneb, ei osanud Janek Lember veel öelda. “Kevadel paistab, kas tasus ära või ei tasunud,” sõnas ta.
Läinud nädalal toimus Kuressaare linnavalitsuse ja KredExi eestvedamisel seminar, kus räägiti just ühistute võimalustest korterelamute renoveerimisel. Linnavalitsuse saali kogunes ligi 50 inimest ning Leonora Krausi kinnitusel julgustati seminaril kõiki oma korterelamut rekonstrueerima.
SA KredEx projektijuhi Aare Vabamägi sõnul selgitas ta seminaril, kuidas on tüüpilises nõukogudeaegses kortermajas võimalik energiat säästa, kui see korralikult rekonstrueerida. Üldine seis on tema sõnul selline, et üle 200 kortermaja Eestis on saanud Kredexilt toetuse osas jah-sõna ja peaaegu 6 miljonit eurot on toetuseks ka välja makstud.
Saare maakonnast on rekonstrueerimistoetust taotlenud aga vaid kaks korteriühistut – Õie 6 ja Smuuli 5 –, kellele mõlemale on toetus ka välja makstud, sest ehitustööd on lõppenud. Järgmiseks kaheks aastaks on kortermajade rekonstrueerimiseks järel aga veel 24 miljonit eurot. “Seega praegu raha taha asi kindlasti ei jää,” kinnitas Vabamägi.
Temagi märkis, et paljud on kortermaja laenu abil remontimise osas endiselt väga kahtleval seisukohal. “Kardetakse just laenu, inimesed ei taha laenu võtta. Aga see on ju tegelikult järelmaks selleks, et saaks näiteks aasta pärast hakata juba normaalsetes tingimustes elama korteris, mille väärtus on tegelikult tõusnud, kuna maja on korda tehtud,” selgitas Vabamägi. “Rahakotist seejuures rohkem raha välja ei lähe.”
Huvi on suurenenud
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on korteriühistute huvi oma maja korda teha viimastel kuudel suurenenud. Põhjuseks on tema hinnangul rekonstrueerimistoetus ja soodusintressiga renoveerimislaen, aga ka suured küttekulud, sest viimased talved on olnud pikad ja külmad.
KredExist saab taotleda renoveerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses. Toetus on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.
Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada alates 30. septembrist 2010 kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. aastal. Täpsemat teavet leiab kodulehel
.