Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte HäälAasta 2012 on taasiseseisvunud Eesti merenduse jaoks üks olulisemaid. Paljude heade mereuudiste kõrval rõõmustab üldsust uute laevade valmimine ja rannikuvetes tööle asumine. Ei mäletagi aastat, mil nii paljudel Eesti laevadel oleks ristimistseremoonia läbi viidud, enamik neist Saaremaal.
Kuid nendest sündmustest isegi tähelepanuväärsem on ühe meie 84 aastat vana ja värskelt taastamiskuuri läbinud laeva Väinamerre tagasi jõudmine. Juba on see laev pärast esitlusi Haapsalus ja Tallinna merepäevadel ka huvilisi jõudnud sõidutada ja nüüd on kurss võetud Kuressaare poole, et osaleda siinsetel merepäevadel. Miks on see laev nii oluline?
Vanalaevade lipulaev
Kaljas Hoppet on uhke lisa Eesti ajalooliste purjelaevade järjest pikemaks muutuvale rivile. Hoppet on kindlasti meie vanalaevade lipulaev, seda enam, et see on ainuke enne ilmasõda Eestis ehitatud ja siiani säilinud purjelaev. Kajsamoorile, Blue Siriusele ja varsti valmivale Muhu uisule lisaks on meil teisigi taastatud puulaevu ja replikaid, mis tõstavad Eesti tõsiseltvõetavust Euroopa ja maailma ajalooliste laevade ringkonnas.
Kahemastiline kaljas Hoppet on ainus enne okupatsiooni ehitatud ja siiani merekõlbulikuna säilinud Eestis ehitatud purjelaev, mille Rootsis kümmekond aastat tagasi alustatud ja Soomes jätkatud taastamistööd võttis üle MTÜ Puulaevaselts Vikan eelmise aasta septembris.
Selle aasta 10. juunil jõudis kaljas Hoppet suurema meediakärata taas Haapsallu Suur-Holmi sadamasse, laev naasis siis Mariehamnist, kus taastamise lõppjärgus laevale taglastus peale sätiti. Ligi 84 aasta järel saabus purjedes kaljas tagasi koduvetesse.
Riigilt saadi eelmisel aastal taastamise toetust 50 000 eurot, muudest allikatest saadi lisaks 75 000 ja nüüd valmistub värskelt taastatud laev nii Kuressaare merepäevadeks kui ka järgnevateks mereüritusteks. Eesti oma vanalaeva kojunaasmist tuleb ju tähistada ja uhket purjelaeva omadele näidata!
Purjelaevaselts plaanis juba pikka aega ise kaljast ehitada, aga eelmise kümnendi keskel viis saatus ja juhus selleni, et Eesti ja Rootsi vahelise kultuurilise silla kaudu jõudis Rannarootsi muuseumini info, et üks Eesti ennesõjaaegse vabariigi ajal ehitatud kaljas oli seltskonna Eesti rootslaste käes taastamisel ja 2005. aastast Soomes Loviisas renoveerimisel. Paar aastat tagasi saadi ka teada, et kui laevakere taas vette lasti, otsiti laevale ka uut omanikku, kes taastamist jätkaks.
Ainus säilinud alus
Laev on eriline, juba ehituse alguses plaaniti seda kauem kestma kui teisi samasuguseid. Umbes sajakonnast Läänemaa rannikul kahekümnendatel ehitatud sama tüüpi laevadest on tänapäevani alles vaid üks ja see sattus nüüd kunagiste laevaehitajate järeltulijate käeulatusse. Hoppet ehitati aastail 1925–1926 ja kanti laevaregistrisse 1927. aastal.
Eestis sai ta siiski vähe sõita, üsna varsti suundus laev Soome vetesse. Ahvenamaa ümbruses kaupa vedades ja sõjaväeteenistuses olles elas laev ka Teise maailmasõja kenasti üle. 1965. aastast sai kodusadamaks Stockholm, kus Hoppet seilas lõbusõidulaevana. Üheksakümnendatel alustati endiselt sõitval laeval taastamistöid ja sajandivahetusel jäi ta päris kai äärde seisma.
Grupp Rootsis elavaid eestlasi koondas jõud ja võttis laeva taastamise oma kätte. Uue sajandi esikümnendil käis laev ühe organisatsiooni omandusest teise kätte, kes taastamistöid jätkasid ja organiseerisid laeva veoautol tagasi Soome.
Ja aastal 2011 ostetigi laev tagasi Eestisse. Endised omanikud uurisid potentsiaalsete ostjate tausta põhjalikult ja otsustasid, et puulaevaseltsist Vikan saab hea peremees ja laeva Eestisse naasmine oleks väga tark otsus.
Septembris 2011 saabus mastideta laev Haapsallu, kus laeva ligi 15 aastat kestnud taastamistöö lõpuni viidi. Usun, et purjelaev Hoppet saab sel nädalavahetusel Kuressaare merepäevadel publiku ja korraldajate poolt nii sooja ja toreda vastuvõtu, et hakkab meil igal aastal külas käima.