Torgu jahipiirkonna rentnik süüdistab laimukampaanias

KÕIK ON KORRAS: Keskkonnainspektsiooni kinnitusel kontrolliti OÜ Vesimetsa jahte eelmisel aastal viis korda ja rikkumisi ei leitud. Foto: Raul Vinni Foto: Saarte Hääl

Torgu jahipiirkonna rentnik Valeri Litvinov kinnitab, et tema vastu on algatatud laimukampaania, meediasõda ja ähvardamine eesmärgiga sundida talle kuuluv firma loobuma jahipiirkonna kasutusõigusest.

Saarte Hääl kirjutas laupäeval, et idapoolsemat osa Sõrve poolsaarest hõlmavas Torgu jahipiirkonnas on kujunenud vastasseis kohalike jahimeeste ja rendiõigust omava OÜ Vesimetsa vahel. 10 aastat tagasi pärast mitut kohtuskäimist kasutusõigusest ilma jäänud MTÜ Jahiselts Sõrve ei ole nõus, et OÜ taotleb kasutusõiguse pikendamist veel kümneks aastaks.

Keskkonnaamet (KKA) ei näe omakorda põhjust kasutusõigust mitte pikendada ning on koostanud juba ka vastava eelnõu. Jahiselts Sõrve esitas eelmisel nädalal KKA eelnõu kohta vaide. Kohalikud jahimehed soovivad, et KKA eelnõu tagasi lükkaks.

OÜ Vesimetsa seevastu teatas keskkonnaametile, et neil ei ole eelnõule vastuväiteid. Keskkonnaametile saadetud kirjale on lisatud ka tõdemus: “Oleme teadlikud OÜ Vesimetsa vastu algatatud meediasõjast, laimukampaaniast ja ähvardustest. Seda tehakse selleks, et sundida OÜ-d Vesimetsa loobuma kasutusõiguse loa pikendamisest.”

Kirjale on alla kirjutanud OÜ juhatuse liige Valeri Litvinov.

Uskumatud lood

Saarte Häälega võttis pärast laupäevast artiklit ühendust ka Sõrve Turismitalu peremees Jüri Mitt, kes kinnitas, et on tema turismitalu lähistel jahti pidavate soome küttide käitumist näinud. Miti nähtu käib risti vastu jahipidamise reeglitele. “Kes joob Jägermeisterit, kes õlut,” kirjeldas Mitt.

Valeri Litvinov hakkas Miti jutu peale naerma ja ütles, et tema korraldatud jahtide puhul ei vasta see kindlasti mitte tõele.

Keskkonnainspektsiooni kinnitusel on Vesimetsa korraldatud jahte eelmisel aastal kontrollitud viis korda ja rikkumisi pole leitud.

Oma sõnul viimase kolme aasta jooksul soomlastega tihti juttu puhunud Mitt ütles ka, et nood ei ole kitsid rääkima ka sellest, kuidas jahikorraldamise eest tasutakse.

“Olen küsinud, et kas mingeid arveid ka tehakse,” rääkis turismiettevõtja ja nentis, et arvetest ei teadvat keegi midagi. Soomlased on rääkinud, et ööbitakse tavaliselt kas siis Uno juures Mändjalas või Jaani juures Leisis. Jutt käib siis OÜ Vesimetsa jahimeeste nimekirja kuuluvast ja RMK-s jahindusega tegelevast Uno Vaidist, kel Mändjalas turismitalu ja kes ka jahipidamist välja reklaamib.

“Jaan Leisist” on suure tõenäosusega KKA ametnik Jaan Ärmus, kes muide on Vesimetsale välja andnud ka suure tüli põhjustanud piirkonna kasutusloa.

Saarte Häälele Ärmus ise oma seotust ei kinnitanud ega lükanud ka ümber. “Vaadake registrist,” oli tema vastus.

Äriregistri andmetel on Ärmus tõesti seotud Leisi vallas Pärsamal asuva Tiigi puhkemajaga. FIE Jaan Ärmuse põhitegevusaladeks on teravilja- ja kaunviljakasvatus ning õlitaimeseemnete kasvatus.

Mitt loodab uurimist

Samas on mitmed jahindusega kursis olevad inimesed Saarte Häälele kinnitanud, et suure tõenäosusega Ärmus siiski majutab jahituriste.

Miti sõnul oli Litvinov tema turismitalu taga jahti pidamas ka tänavu 27. jaanuaril. Mitt olnud oma perega metsas võsa maha võtmas, kui äkki alanud paugutamine. “Vaatasime tee poole ja seal seisiski jahimees püssiga ja sihtis meie poole,” kirjeldas ta. “Kui nüüd tõesti oleks mõni loom metsast üle põllu jahimehe poole jooksnud ja mees oleks tulistanud ja poleks saaki tabanud, siis olnuksime meie laskesektoris järgmised, keda kuul võinuks tabada.”

Küsimuse peale, kas Jüri Mitt ei karda, et Litvinov või keegi teine OÜ-ga Vesimetsa seotud isikutest ta selliste süüdistuste eest kohtusse annab, vastas Mitt, et selle üle oleks tal vaid hea meel.

“Et mind laimus süüdi mõista, peab algatama uurimise,” lausus Mitt, kelle sõnul leiab tema sõnadele kindlasti kinnitust jahtidel osalenud küttidelt. Nende nimed leiaks jahil osalejate nimekirjadest, mida jahikorraldajal on kohustus kolm aastat säilitada.