Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
11% töötajaid vallandati kompaniist nende endi süül, kinnitab töökohti vahendava rahvusvahelise kompanii HeadHunter uurimus. Kõige suuremate möödalaskmiste seas, mida töötajad tegid, olid sõnavahetus ülemusega, uue töö otsimine töö ajal ja kolleegide tehtud vea enda peale võtmine.
Kõnealune uurimus näitas, et kõige sagedamini esinev viga, mida teenistujad teevad ja mis toob kaasa nende vallandamise, on mingi ettevaatamatult lausutud märkus ülemuse aadressil. Selleks võib näiteks olla emotsionaalses tuhinas öeldud solvang või siis otsene mittenõustumine ülemuse tööpoliitikaga, mis on välja öeldud kõigi kuuldes. 31 protsenti vastanutest kinnitas, et neid vallandati just sellel põhjusel.
18 protsenti vallandatutest sai hundipassi kohe, kui juhtkonnani jõudis teave, et nende alluv otsib töö ajal endale uut töökohta. Sealjuures ei hakanud keegi ootama aega, mil töötaja endale uue töö on leidnud – vallandamise otsus langetati kohe ja ilma eelnevate läbirääkimisteta.
12 protsenti küsimustikule vastajatest kurtis, et nad vallandati, kuna nad kas varjasid oma kolleegide tehtud vigu või püüdsid käituda altruistlikult ja võtsid kolleegide süü endile. Kui imelik see ka pole, on vallandamise üks olulisem põhjus kolleegide liigne usaldamine. 11 protsenti uurimusel osalenutest kinnitas, et nemad vallandati seepärast, et rääkisid kolleegidele oma tulevikuplaanidest. Kolleegid aga edastasid vastava info ülemustele.
Kuus protsenti inimestest vallandati, kuna nad ilmusid tööle ebakaines olekus ja neljal protsendil juhtudest oli vallandamise põhjuseks ülemuse tagarääkimine e-kirjavahetuses. Kolm protsenti töötajatest vallandati aga pärast seda, kui tuli avalikuks, et neil olid ülemusega tekkinud liiga lähedased intiimsuhted.
Kompanii HeadHunter küsitluse tulemused näitasid veel, et suurem osa küsitletuist on tehtud veast õppust võtnud ja tulevikus enam samale rehale astuda ei kavatse.
Eesti Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Kaie Lepp märkis uurimust kommenteerides, et inimesed, kes on töösuhte lõpetanud omal soovil ja end töötuks registreerinud, ei avalda reeglina neile töölt lahkumise tegelikku põhjust. "Need töötud, kes on meiega rääkinud töösuhte lõpetamise tegelikest põhjustest, pole aga esikümnes välja toodud põhjuseid maininud," ütles Lepp.