Merendusõpe oleks Saaremaale suur pluss

1. augusti Saarte Hääles kirjutasime, et Eesti mereakadeemia jätkab ilmselt juba tuleval aastal Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kolledžina, Kuressaare kolledžile võib see liitumine aga tähendada uusi merenduse erialasid. Uurisime merendusega seotud inimestelt, mida nemad kahe kõrgkooli ühendamisest arvavad ja mida võiks see samm Saaremaa jaoks kaasa tuua.

Tarmo Kõuts

viitseadmiral, endine Tallinna merekooli ülem ja Eesti merehariduskeskuse rektor:

Ega see ühendamine rõõmupidu ole. Kui olnuks mingigi muu variant, siis me ju ühendamisest ei räägiks. See, millal mereerialad Saaremaale jõuavad, sõltub sellest, milliseks kujuneb juhtkonna otsus. Olen kunagi seda teemat arutanud nii mereakadeemia kui ka TTÜ rektoriga ja mõlema seisukoht oli väga positiivne: Saaremaale on vaja rohkem merendusväljaõpet.

Arvan, et kui Saaremaale lisandub ükskõik milline mereline väljaõpe, on see saarlastele ainult pluss. Me ju tahame, et saare noored jääksid Saaremaale.

Kui loogiliselt mõelda, mis erialasid Saaremaal õpetada, siis noormehi huvitavad loomulikult tehnika, mehaanika, laevajuhtimine. Esindatud võiks olla ka hüdroloogia-meteoroloogia valdkond. Vesiehitus on saartel väga tähtis valdkond.

Väikelaevajuhtide kursused toimuvad Saaremaal juba aastaid, aga sedagi võiks rohkem olla. Saaremaal peaks iga poiss oskama paati-laeva juhtida, mis saarlane ta muidu on.

Selle kohta, kas Saaremaale õppejõude jätkuks, arvan turu toimimispõhimõtet jälgides, et nõudlus tekitab vastavad spetsialistid.

Meil on ju laevadel sõitmas väga palju eesti mehi, kel on suurepärane teoreetiline ja praktiline ettevalmistus ning kes arvestatava töötasu korral tuleksid hea meelega koju pere juurde. Ja loomulikult on nende merel hulkuvate meeste seas palju saarlasi.

Kas mereakadeemia praegused õppejõud oleksid valmis Saaremaale tulema? Kui mina olin toonase merehariduskeskuse rektor, käisin regulaarselt Orissaares tunde andmas ega pidanud seda sugugi liiga raskeks. See kõik on tahteküsimus ja usun, et lahendatav.

Kas ise Saaremaale õppejõuks tuleksin, kui kutsutaks? Mina "olekseid" üldiselt ei armasta – täpne jutt ja mehe sõna, nagu öeldakse. Mina mehesõna praegu anda ei oska, sest antud lubadused kuuluvad täitmisele. Teoreetiliselt küll, jah. Samas tuleb arvestada, et olen muutunud suhteliselt paikseks inimeseks: meri ja mets – kõik tahab hoolt. Aga minu suhtumine on positiivne.

Bruno Pao

mereajaloolane, Saaremaa merekultuuri seltsi asutaja:

Meil Eesti riigis valitseb merenduse suhtes täielikult kontinentaalne mõttelaad, kuigi oleme ajalooliselt olnud mereriik. See, et meie mereakadeemia üldse likvideeritakse ja läheb TTÜ koosseisu, võtab merehariduselt ära mere hinge ja teeb sellest lihtsalt tehnilise hariduse. Kui omal ajal Tallinna merekoolis laevaehituse eriala kaotati ja TPI kätte anti, ei tulnud sealt enam suuri merendustegelasi, vaid lihtsalt ametnikud ja insenerid.

Teine pool on see, et TTÜ ei jõua kõiki merelisi erialasid viljeleda ja peab neid jagama. Kuna saarlased tahavad merendust õppida, võiks Kuressaare kolledžile mõne eriala juurde anda, kas või laevajuhtimise.

Kunagi 90-ndatel aastatel tegime koos Leo Filippoviga (praegune Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik – toim) kava, et Saaremaal võiks olla rakenduslik kõrgem merekool ja mida siin õpetada. Olen praegu seda meelt, et TTÜ kolledži baasil võiks meil õpetada näiteks navigatsiooni ning laeva masinaid ja seadmeid käsitlevaid erialasid.

Orissaare merendusklass on meil ju peaaegu välja surnud – kui seda asja ajanud Evi Männik kõrvale astus, hakkas see asi seal ära vajuma. Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis õpetatakse meie merekultuuri seltsi aktiivse tegelase Valdur Linnu eestvedamisel merendust ja see on hea. On ju madruseeksami läbinuil mingi kutseoskus olemas.

Mereakadeemia juures on kindlasti õppejõude, kes tehnikaülikooli ei läheks ning võiksid käia Saaremaal tunde andmas. See õpetajate üle mere sõitmine on ju odavam kui hakata koolipoisse vedama ei tea kuhu ning hakata neid välismaal õpetama.

Saaremaal peaks kindlasti olema merekool, merenduse lipulaev – läbi ajaloo on see ju nii olnud. Kindlasti jätkuks neid, kes sinna õppima läheksid. Praegu lapsed räägivad koolipingis, et tahavad õppida advokaadiks, kuna advokaat saab palju raha. Nad ei tea vist, et ka meremees võib saada palju raha.

Mart Saarso

jahtkapten, Saaremaa merispordi seltsi auliige:

Olen kindlasti sel veendumusel, et niisuguses riigis nagu Eesti peaks olema iseseisev merekool. Meresõit on nii spetsiifiline ala, et selle sulatamine mõne teise kõrgkooli alla mereharidusele kasuks kindlasti ei tule.

Kunagi, olles mereakadeemia rektoraadi liige, mäletan, et teise taustaga inimesed rektoraadis hakkasid rääkima akadeemilisest vabadusest. Ütlesin seepeale, et akadeemiline vabadus on meie koolis teisel pool tõkkepuud. Vabu hingesid toodavad ülikoolid massiliselt, aga merekool on juba oma olemuselt erinev – eeldab vormi, teatud distsipliini, "kõvemat kätt", sest need, kes selles koolis õpivad, peavad valmistuma tööks laevadel, mis pole teatavasti mingi demokraatlik, vaid autokraatlik institutsioon. "Vabade hingede" ja akadeemilise vabadusega harjunud inimestega on tulevikus väga raske laevades töötada. Seega arvan, et merekool peaks olema omaette.

Mereakadeemias on neid, kes õ-tähte ei häälda, praegu küllaga – saarlaste seltskond on seal ja mereväeski suur. Samas, kui merendusõpe tõesti TTÜ alla läheb, siis mingite erialade, näiteks laevajuhtimine, Saaremaale kolimine ei ole sugugi halb mõte. Kas siis kõik peab olema tingimata Tallinnas? Saaremaa jaoks oleks see samm kahtlemata ja kindlasti positiivne.