Demokraatias ei tähenda valimisvõit veel kõike

Läinud pühapäeval Saksamaal toimunud parlamendivalimistel saavutasid konservatiivset ilmavaadet pooldavad kristlikud demokraadid Angela Merkeli juhtimisel kindla võidu. Sellele vaatamata on asjatundjad seisukohal, et valimisvõit iseenesest võimutäiust veel ei taga.

Kristlike demokraatide valimisvõit oli seekord tõepoolest veenev. Üllatuslikult kogusid nad pea 42% häältest, mis erakonna jaoks on viimaste aastakümnete rekord. Seega võiks esmapilgul öelda, et selleks korraks on olukord lahenduse leidnud ja Euroopa Liidu kõige suuremas riigis kulgeb elu edasi vanaviisi. Säärane seisukoht on siiski väga ekslik.

Koalitsiooniläbirääkimistel on poliitika esikohal

Tõsi, praegu viitab üsnagi palju sellele, et lõppkokkuvõttes moodustavad uue valitsuse just kristlikud demokraadid ja Angela Merkel jääb kantsleriks ka järgneval neljal aastal. Samas tuleks arvesse võtta, et kuigi kristlike demokraatide valmisvõit oli võimas, ei saavutanud nad siiski absoluutset enamust. See omakorda tähendab aga, et koalitsiooniläbirääkimised on paratamatud.

Pääsemaks võimu juurde, tuleb parlamentaarse demokraatia tingimustes reeglina läbida pikad ja rasked koalitsioonikõnelused. Peamiselt räägitakse neil kõnelustel erakondade programmidest. Alles seejärel hakatakse riigipirukat jagama ja rääkima sellest, kes millise koha valitsuses saab.

Eksperdid on seisukohal, et keeruliste koalitsiooniläbirääkimiste taustal hakkab Saksamaa kristlike demokraatide hiilgav valimisvõit mõnevõrra kahvatuma. Selle põhjus on, et valimistel põrus seekord nende peamine liitlane, liberaalset maailmavaadet pooldav Vaba Demokraatlik Partei (Freie Demokratische Partei; lüh FDP).

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.